IMPELi võrgustiku ajalugu ulatub 1990. aastate algusesse. ELi eesistujariik Madalmaad tellis 1991. aastal ELi keskkonnaagentuuride uuringu, mille taustaks oli mure, et keskkonnaalaste õigusaktide kasvuga ei kaasnenud keskkonna kvaliteedi paranemist. Üks peamisi soovitusi oli, et liikmesriikides tuleks luua keskkonnaalane jõustamisvõrgustik. Selle tulemusena loodi EÜ keskkonnaasutuste võrgustik, mille esimene kohtumine toimus Ühendkuningriigi eesistumise ajal 1992. aastal Chesteris, seega Chesteri võrgustik.
Tollal loodi IMPELi võrgustiku põhistruktuur, mida me täna teame. Iga kuue kuu tagant pidid toimuma täiskogu koosolekud, mida juhatas praegune eesistujariik. Määrati riiklikud koordinaatorid, kes abistavad korraldamisel ja on üksikutes liikmesriikides teabekeskuseks. Moodustati neli töörühma, mis tegelesid lubade andmise tehniliste aspektidega, lubade andmise menetluslike ja õiguslike aspektidega, järelevalve ja inspekteerimisega ning jõustamisprotsessi juhtimisega.
Viiendas keskkonnaalases tegevusprogrammis tunnistati rakendamise ja jõustamise võrgustiku tähtsust, milles osales ka komisjon. Terve mõistus võidutses ja eraldi võrgustiku loomise asemel lepiti kokku, et Chesteri võrgustik võiks selle rolli hõlpsasti enda kanda võtta. Komisjon osales võrgustikus kaasesimehe rollis 1994. aastal ja 1996. aasta teatises tehti ettepanek teha ettepanekuid IMPELi kasutamiseks koostööks ja suutlikkuse suurendamiseks ning eelkõige kontrollide miinimumkriteeriumide määratlemiseks. Täiendavat julgustust andis 1997. aasta juunis keskkonnanõukogu poolt vastu võetud resolutsioon, milles soovitati, et IMPELi võiks edasi arendada, muu hulgas paludes tal kaaluda, kas laiendada oma volitusi ja praegust tööd.
Keskkonnanõukogu 1997. aasta detsembri täiskogu istungil nõustus IMPEL keskkonnanõukogu resolutsioonis soovitatud uue struktuuri ja laiema reguleerimisala loomisega. Neli töörühma koos jäätmete piiriülese veo alarühmaga asendati ülesandepõhiste projektirühmadega, mis sarnanevad IMPELi praegusele töökorraldusele. Projektirühmade tööd pidi tellima ja jälgima kaks alalist komiteed ning need pidid pärast ülesannete täitmist laiali minema. Komisjon nõustus jagama tööprogrammiga seotud kulusid ja võtma IMPELi sekretariaadi.
Alalised komiteed täitsid kasulikku rolli, kuid IMPELi bürokraatia vähendamiseks lepiti kokku, et alalised komiteed tuleks laiali saata: see juhtus 1999. aastal. Täiskogu koosolekud pidid seega käsitlema projektide lõpparuandeid ja projektide edenemist ning arendama ideid uute projektide jaoks. Lõpuks osutus see täiskogu jaoks liiga koormavaks ja see töö anti järk-järgult üle klastritele, mida praegu on kolm – lubade andmise, kontrolli ja jõustamise, jäätmete piiriülese veo ja parema reguleerimise (praktilisuse ja jõustatavuse) parandamine.
Klastrite roll on aja jooksul arenenud, vähendades vajadust üksikasjalike arutelude järele täiskogu istungitel. Nad mängivad rolli projektide kvaliteetses läbivaatamises ja aruannete üksikasjalikus läbivaatamises. Viimati moodustati parema õigusliku reguleerimise klastri. See loodi 2004. aasta Amsterdami täiskogu istungil pärast seminari, kus käsitleti IMPELi parema õigusloome aruande järeldusi.
IMPEL jätkab oma järgmise etapi suunas liikudes arengut. Sekretariaat asub endiselt komisjoni juures, kuid see lõpetab tegevuse 2008. aasta detsembris. Igal juhul peaks sekretariaat selleks kuupäevaks komisjonist välja kolima, sest selleks ajaks peaks IMPEL olema omandanud Belgia seaduste kohaselt juriidilise staatuse ühinguna. See peaks andma IMPELile parema positsiooni, et taotleda rahastamist LIFE+ määruse ja muude allikate alusel.