Tõhus veevarude majandamine (nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi osas) põhineb heal prognoosimisel ja andmete, teabe ja professionaalse hinnangu alusel. Oluline on, et iga liikmesriigi majanduskasv toetaks kavandatud säästvat veevarude kaitset ja kasutamist.
Vee raamdirektiivi rakendamine sõltub heast reguleerimispraktikast, et koostada häid vesikonna majandamiskavasid ja rakendada sellega seotud meetmeprogramme õigeaegselt ja tõhusalt. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid majandama oma veevarusid valgalade ja veekogude tasandil. See võib nõuda uusi mõtteviise ja töömeetodeid, et saavutada direktiivi nõudeid.
Teiselt poolt kasutatakse kogu Euroopas maapinnal mitmesuguseid jäätmeid, sealhulgas komposti, mädandit ja tuhka. Üks mahu ja keskkonnamõju poolest kõige olulisem on reoveesete, mis on linnade reoveepuhastuse tahke kõrvalsaadus. Puhastatud reoveesetted, mida tuntakse ka kui biosolidi, sisaldavad väärtuslikku orgaanilist ainet ja toitaineid, kuid võivad sisaldada ka saasteaineid, nagu kemikaalid, mikroplastid ja patogeenid.
Kohase töötlemise ja käitlemise korral saab reoveesette orgaanilise sõnnikuna põllumajandusmaale tagasi suunata, toetades mulla tervist ja aidates kaasa ringmajanduse eesmärkide saavutamisele. Seda lähenemisviisi peetakse paljudes riikides, sealhulgas Ühendkuningriigis, jätkusuutlikuks. Siiski on oluline tõhus reguleerimine, et tagada ohutu kasutamine, kaitsta inimeste ja keskkonna tervist ning maksimeerida põllumajanduslikku kasu.
Projekt SWETE (Safeguarding the Water Environment Throughout Europe) kontsentreerus ühise arusaama loomisele meie regulatiivsetest lähenemisviisidest, ekspertide võrgustike loomisele ja ühiste ressursside arendamisele tehnilise vastupidavuse suurendamiseks, veekeskkonna valdkonnas (ja konkreetselt vee raamdirektiivi (WFD) rakendamisel). SWETE jätkuprojektina Sustainable Landspreading Project keskendub mulla suutlikkuse uurimisele võtta vastu maapinna laialilaotamise käigus tekkivaid saasteaineid.
2015: Uurimisuuring, mis käivitati küsimustikuga, et hinnata, kuidas liikmesriigid reguleerivad vee raamdirektiivi alusel punktreostusallikatest pärinevat heidet.
2016: Keskenduti võrgustiku loomisele ja teadmiste jagamisele veekonverentsi kaudu Firenzes ja põhiseminari kaudu Milanos.
2017: Süveneti reovee ärajuhtimise lubamise ja sõnnikuhoidlate mahutavuse teemasse Bathis (UK) ja Århusis (DK) toimunud seminaride kaudu.
2019: Riskipõhine kontroll põllumajanduses, seminar Kopenhaagenis (2019).
2020: Jäätmematerjalide ja reoveesette maapealset levikut uuriti konverentsil Cranfieldi Ülikoolis (2020)
2021: Koguti ja võrreldi muda käitlemise tavasid muda taaskasutamise ja mulla tervise kohta.
2022–2024: Viidi läbi järeluuringud ja ekspertide arutelud, et täpsustada juhiseid ja parimaid tavasid.
Projekti aruanded on avaldatud Projekti väljundid menüü all paremal pool.
Järgmine tsükkel (2025–2027)
Sustainable Landspreading projekti järgmine tsükkel tugineb SWETE’edusammudele ja tegeleb uute ja arenevate väljakutsetega:
Fookusvaldkonnad
- Sette töötlemine enne põllumajanduslikku kasutamist
- Sette liigitusmeetodite ühtlustamine
- Toksiliste komponentide ja keskkonnariskide käsitlemine
- Üldsuse usalduse tugevdamine läbipaistvuse kaudu
- Käibemajanduse põhimõtete edendamine kooskõlas ELi reoveesette direktiivi läbivaatamisega
Planeeritud väljundid
- Integreeritud seadusandlik juhend maapealse laialisaatmise ja reoveesette käitlemise kohta
- Kontrollijuhend järjepideva ja tõhusa reguleerimise toetamiseks