Briifing Document: IMPEL'i riskipõhise jäätmekontrolli kava läbivaatamine

peamised teemad ja olulised ideed:

1. Strateegiline ja riskipõhine lähenemine jäätmekontrollile: Aruande keskne teema on jäätmekäitlusrajatiste keskkonnajärelevalve strateegilise, plaanipärase ja riskipõhise lähenemise vajalikkus. See tuleneb ELi õigusaktide, eelkõige soovituse 331/2001/EÜ ja direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv - WFD), mida on muudetud direktiiviga 2018/851, nõuetest. Aruandes märgitakse, et "tõhus ja tulemuslik inspekteerimissüsteem saab tuleneda üksnes strateegilisest planeerimisest. Selles määratletakse võrdluskontekst, prioriteedid, eesmärgid ja olemasolevad ressursid." Aruandes määratletakse "minimaalse sisuga inspekteerimiskava", mis võib olla inspekteerimisasutuste jaoks plaaniks.
2. Konformus ELi õigusaktidega: Aruandes käsitletakse otseselt ELi keskkonnaõiguses sätestatud kohustusi.

• Soovitus 331/2001/EÜ: See soovitus kehtestab keskkonnajärelevalve miinimumkriteeriumid, rõhutades vajadust avalikult kättesaadavate inspekteerimiskavade ja perioodiliste inspekteerimiste järele. Aruandes märgitakse selgesõnaliselt, et kava koostatakse "kooskõlas soovituses ... määratletud nõuetega, millega kehtestatakse liikmesriikide keskkonnajärelevalve miinimumkriteeriumid".
.
• Direktiiv 2008/98/EÜ (WFD): Artikli 34 kohaselt on "pädevad asutused kohustatud teostama asjakohaseid perioodilisi kontrolle" jäätmekäitlustoiminguid tegevate ettevõtete puhul. Aruandes rõhutatakse, et selle kava "lükkab tagasi eespool nimetatud veepoliitika raamdirektiivi artikli 34 kontrolliasutusele delegeeritud eesmärgi."
• Direktiiv 2018/851 (millega muudetakse jäätmete raamdirektiivi): Põhjenduses 17 rõhutatakse, et tagatakse, et jäätmeteks muutunud jäätmed (jäätmeteks muutunud jäätmed) vastavad liidu õigusele, ning seatakse prioriteediks suuremat ohtu kujutavate jäätmevoogude, innovaatiliste taaskasutamisprotsesside ja teistes liikmesriikides kasutamiseks taaskasutatud jäätmete kontrollimine. Aruanne sisaldab neid prioriteete oma riskihindamise metoodikas.
See aruanne sisaldab neid prioriteete oma riskihindamise metoodikas.

1. Inspektsioonitegevuse integreerimine planeerimise ja ennetamisega: Aruandes propageeritakse uut lähenemisviisi, mis põhineb "integreerimisel inspektsioonitegevuse planeerimise ja ennetustegevuse vahel ning teadmisel, et tõhus ja tulemuslik inspektsioonisüsteem võib tuleneda üksnes strateegilisest planeerimisest." See tähendab üleminekut reaktiivselt reageerimiselt ennetavale strateegiale, mille eesmärk on keskkonnarikkumiste ennetamine.
2. Keskkonnainspektsioonide planeerimistsükkel: Aruandes on esitatud neljaastmeline planeerimistsükkel:

• Planeerimine: Inspekteerimisplaani koostamine, eesmärkide ja prioriteetide määratlemine ning teabe kogumine. Selles etapis on oluline riskihindamine, et määrata kindlaks inspekteerimissagedus.
• Kontrollide teostamine: Rutiinsete ja mitterutiinsete kontrollide teostamine, kasutades selleks kehtestatud vahendeid ja menetlusi.
• Raporteerimine: Inspekteerimistulemuste aruannete koostamine ja nende salvestamine juurdepääsetavas andmebaasis.
• Hindamine: Eesmärkide saavutamise kontrollimine näitajate abil ja vajalike kohanduste tegemine kavas.

1. Riski hindamine kui prioriteetide määramise vahend: Kava põhielement on süstemaatiline keskkonnariskide hindamine, et seada kontrollitegevused tähtsuse järjekorda. Aruandes märgitakse: "Üks inspekteerimise planeerimise põhiküsimusi on riskihindamine."Riskihindamise peamine eesmärk on "määrata inspekteerimisasutuse kohapealsete külastuste sagedus jäätmekäitlusrajatistes."See tagab, et piiratud ressursid suunatakse rajatistele, kus on suurimad potentsiaalsed keskkonnariskid.
2. Intensiivne riskihindamismeetod (IRAM): Aruandes võetakse vastu ja kohandatakse IMPELi võrgustiku raames välja töötatud IRAMi metoodikat jäätmete ringlussevõtu käitiste riskihindamiseks. IRAM määratleb riski kui tagajärje (mõju) tõsiduse ja tõenäosuse funktsiooni.

• Impact Criteria: Need mõõdavad allika (rajatise) võimalikku mõju vastuvõtjale (keskkond/inimeste tervis). Näidetena võib tuua rajatise tüübi, tõendid vahejuhtumite kohta, sisestatud jäätmete kogus (ohtlikud ja mitteohtlikud), jäätmete piiriülene vedu, ümbritseva keskkonna tundlikkus, sotsiaalne tajumine ja heitmed keskkonda. Aruandes märgitakse, et need kriteeriumid põhinevad direktiivi 2018/851 põhjenduses 17 määratletud prioriteetidel.
• Tulemuslikkuse (või tõenäosuse) kriteeriumid: Need mõõdavad mõju esinemise tõenäosust ja võtavad arvesse selliseid tegureid nagu loa nõuete täitmine, keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu ja käitajate suhtumine.
• Metoodika põhimõtted: Inspekteerimissagedus määratakse kindlaks mõju kriteeriumides saavutatud kõrgeima punktisumma alusel, mida kohandatakse käitajate tegevuse põhjal.

1. Kontrolli sageduse määramine riski alusel: Riskihindamise tulemusi kasutatakse rajatiste liigitamiseks erinevatesse riskiklassidesse (kõrge, keskmine, madal) ja rutiinsete kontrollide sageduse määramiseks. Aruandes esitatakse ettepanek sageduse määratlemiseks, pakkudes iga riskiklassi jaoks erinevaid lähenemisviise (nt kohapealsed kontrollid iga 1-3 aasta järel kõrge riskiga rajatiste puhul, iga 4-5 aasta järel keskmise riskiga rajatiste puhul ja peamiselt mitte-rutiinsed kontrollid madala riskiga rajatiste puhul, mis võivad tugineda enesehindamise küsimustikele).
2. Strateegia nõuete täitmise edendamiseks: Aruandes soovitatakse mitmetahulist strateegiat, mis ei piirduks ainult kohapealsete kontrollidega, sealhulgas:

• Käitlejatelt saadud küsimustike analüüs.
• Perioodiline enesekontrolli andmete ja aruannete analüüsimine.
• Kontrollkäigud kohapeal.
• Tehnilised kohtumised käitajatega.
• Esehindamise küsimustike saatmine käitajatele.

1. Key Environmental Issues (KEIs): Aruandes tunnistatakse, et kõik jäätmehoidla keskkonnaküsimused ei ole sama olulised. Võtmeküsimuste kindlaksmääramine võib aidata lihtsustada inspekteerimisi ja parandada tõhusust, keskendudes kõige olulisematele aspektidele. Näitena mainitakse näiteks teatud jäätmeliikide ladustamisest tulenevat tuleohtu, orgaaniliste jäätmete lõhna ja bioloogilist saastumist, põletamisest tulenevat õhusaastet ning pinnase/vee saastumist ja prügilate lekkeid.
2. Käitlejate aruandekohustus: Aruandes rõhutatakse käitajate aruandekohustuse tähtsust ja tehakse ettepanek tugineda heale enesekontrolli- ja aruandlustavale. Käitajatelt tuleks nõuda koostööd, saates regulaarselt enesehindamise küsimustikke ja vastavusaruandeid, eelistatavalt veebirakenduste kaudu. Neid andmeid saab kasutada IRAM-arvutuste ajakohastamiseks, keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks ja inspekteerimiste suunamiseks. Aruandes tehakse ka ettepanek klassifitseerida käitajate käitumist ja kaaluda raskendavaid asjaolusid, kui tuvastatakse rikkumisi.
3. eesmärgid ja sihid: Aruandes on sätestatud nii inspekteerimisasutuse lühikese/keskmise tähtajaga sise-eesmärgid (nt rutiinsete ja mitterutiinsete kontrollide tagamine, proovide võtmine, inspektorite oskuste parandamine) kui ka üldised keskmise/pikaajalised eesmärgid (nt kõrvaldamiseks saadetud jäätmete arvu vähendamine, nõuete täitmise suurendamine, õnnetusjuhtumite vähendamine). Need eesmärgid peaksid olema mõõdetavad näitajate ja eesmärkide kaudu.
4. Tulemuslikkuse järelevalve ja kava läbivaatamine: Aruandes rõhutatakse sisend-, väljund- ja tulemusnäitajate iga-aastase süstemaatilise järelevalve tähtsust, et hinnata eesmärkide saavutamist ja teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad. Kava tuleb igal aastal üle vaadata.
5. Teabehaldus: Vajalikuks peetakse tugevat teabehaldussüsteemi, et säilitada kontrolliandmeid, hõlbustada teabevahetust teiste asutuste ja avalikkusega ning jälgida järelmeetmeid.
6. Koolitusvajadused: Aruandes tunnistatakse vajadust keskkonnainspektorite pideva koolituse järele, et tagada ühtsus ning teadmiste ja oskuste arendamine sellistes valdkondades nagu rikkumistest teatamine, jõustamine, proovide võtmine, jäätmekategooriad, jäätmete lõppemine ja ohutusprotokollid.

Kesksed faktid ja andmed:

• Raport annab raamistiku jäätmekontrolli kavale, mis hõlmab konkreetset geograafilist piirkonda ja ajavahemikku (nt piirkond xxxx aastaks, 1.1.20yy kuni 31.12.20zz).
• Kava hõlmab "kõiki jäätmekäitlusrajatisi/spetsiifilisi rajatisi" territooriumil, mis nõuab nende rajatiste ametlikku loetelu ja kaardistamist (I lisa).
• Kontrollitegevuseks kasutatavad inimressursid tuleb kvantifitseerida (päevad/kuud/% ajast).
• Raportis on loetletud mitmesugused inspekteerimiseks vajalikud vahendid, sealhulgas laborid, IT-rakendused, proovivõtuseadmed, droonid, sõidukid ja isikukaitsevahendid.
• Irami metoodika kasutab nii mõju- kui ka tulemuslikkuse kriteeriumide hindamist (vahemikus 0 kuni 5 mõju puhul ja -1 kuni 1 tulemuslikkuse puhul). Näited hindamisvõrrandite kohta on esitatud III lisas.
• II lisas on üksikasjalikult esitatud riskihindamise tulemused, näidates rajatiste jaotust kõrge, keskmise ja madala riskiga kategooriatesse ning sellest tulenevat inspekteerimissagedust (kuudes). Igasse riskikategooriasse kuuluvate rajatiste koguarv tuleb kvantifitseerida.
• Kontrollide kavandatav sagedus varieerub riskiklasside kaupa (kõrge: iga 1-3 aasta järel, keskmine: iga 4-5 aasta järel, madal: ainult mitterutiinne, potentsiaalselt enesehindamisega iga kolme aasta järel). Madala riskiga rajatiste puhul soovitatakse iga-aastast enesearuandlust.
• Raportis pakutakse välja iga-aastased eesmärgid erinevate sisend-, väljund- ja tulemusnäitajate jaoks, rõhutades mittevastavuste, mittevastavuste, õnnetuste ja kokkupuute tõttu võetud meetmete vähenemise suundumust ning kasvavat suundumust PVT-le ja jäätmete taaskasutusprotsendile täielikult vastavate rajatiste puhul.

Kokkuvõttes annab käesolev IMPELi aruanne põhjaliku raamistiku Euroopa jäätmekäitlusrajatiste riskipõhise kontrollikava väljatöötamiseks. Selles rõhutatakse inspekteerimiste õiguslikku alust, strateegilise planeerimise ja riskihindamise tähtsust IRAMi metoodika abil ning vajadust selgete eesmärkide, sihtide, tulemuslikkuse järelevalve ja pideva täiustamise järele. Aruande eesmärk on suurendada keskkonnaalase jõustamise tõhusust ja tulemuslikkust jäätmesektoris ning edendada ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimist.