Briifing Document: Ringmajanduse põhimõtete integreerimine IED-lubadesse

Ses dokumendis esitatakse kokkuvõte ja analüüs põhiteemadest, ideedest ja faktidest, mis on esitatud IMPELi suunisaruande väljavõtetes ringmajanduse põhimõtete integreerimise kohta tööstusheite direktiivi (IED) lubadesse.

Käesolev dokument sisaldab kokkuvõtet ja analüüsi.

1. Suuniste ülevaade ja eesmärgid:

Se juhenddokumendi põhieesmärk on aidata Euroopa Liidu (EL) ja assotsieerunud riikide keskkonnaalaseid reguleerivaid asutusi IED-lubade nõuete kooskõlastamisel ringmajanduse põhimõtetega ja tulemuslikkuse tõhusal mõõtmisel. Dokument on mõeldud laiale sihtrühmale, sealhulgas reguleerivatele asutustele, lubade koostajatele, käitiste inspektoritele ja kohalikele poliitikakujundajatele.

• Kesksed eesmärgid: Juhendi eesmärk on "aidata reguleerivatel asutustel lisada 'uutesse IED ringlussevõtu lubadesse sätted enesekontrollikavade ja -aruannete kohta.'"Need aruanded peaksid sisaldama teavet ringlussevõtu jälgimiseks, kasutades selliseid vahendeid nagu ringlussevõtu indeks. See dokument on aluseks otsuste tegemisel, tingimuste kehtestamisel ja võimaldab ettevõtjatel saavutada ringlussevõtu eesmärke.
• sihtrühm: Suunised on selgesõnaliselt suunatud "reguleerijatele, lubade koostajatele, käitiste inspekteerimisele. Kohalikud poliitikakujundajad saavad selle dokumendi läbivaatamisest kasu, kuna see annab samm-sammult ülevaate rakendusküsimustest, mida reguleerivad asutused ja tööstus peavad kaaluma."

2. Reguleeriv taust ja ajendid:

Kooskõlastuslubadesse ringmajanduse põhimõtete integreerimist ajendavad ulatuslikud ELi keskkonnastrateegiad ja -õigusaktid. Suunistes rõhutatakse nende poliitikate omavahelist seotust, rõhutades, et tööstusliku materjalikasutuse parandamine on Euroopa jaoks esmatähtis.

• Euroopa roheline kokkulepe: 2020. aastal heaks kiidetud üldise strateegia eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. See toetab selgesõnaliselt "ringmajanduse rakendamist, kus ressursse kasutatakse tõhusamalt ja jäätmeid vähendatakse."
.
• Tegevuskava ringmajanduse kohta: Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa,
• Nulltesaaste tegevuskava: See kava aitab kaasa laiemale eesmärgile vähendada keskkonnamõju ja edendada jätkusuutlikkust.
• Uue tööstusstrateegia: See strateegia toetab üleminekut ringmajandusele, edendades innovatsiooni ja konkurentsivõimet jätkusuutlikes tööstustavades.
• Seotud ELi õigusaktid: Suunistes viidatakse mitmetele olulistele direktiividele ja määrustele, mis annavad õigusliku raamistiku ja täiendava tõuke ringmajanduse integreerimiseks, sealhulgas jäätmete raamdirektiiv, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv, pakendijäätmete direktiiv, ökodisaini direktiiv ja ettevõtete säästva arengu aruandluse direktiiv. CSRD, mis jõustub 5. jaanuaril 2023, on oluline, kuna see laiendab jätkusuutlikkuse aruandlusnõudeid laiemale hulgale ettevõtetele. Kriitilise tooraine seadus on samuti esile tõstetud selle rolli tõttu, mis on seotud puhta tehnoloogia jaoks oluliste materjalide kättesaadavuse tagamisega.

3. Ringmajanduse põhimõtete integreerimine IED-lubadesse:

Suunistes uuritakse nii olemasolevaid "konksusid" praeguses IED raamistikus ringmajanduse põhimõtete integreerimiseks kui ka määratakse kindlaks valdkonnad, kus on vaja täiendavat integreerimist.

• Suunalised meetmed IEDs: Läbivaadatud IED on kooskõlas laiemate ELi strateegiatega (Green Deal, CEAP, Zero Pollution). Selles tunnistatakse kaevandustööstuse, eelkõige metallitööstuse strateegilist tähtsust rohelise ja digitaalse ülemineku jaoks. Peamised otsesed meetmed hõlmavad ettevõtjatele esitatavat nõuet luua ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteeme, mis keskenduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisele, jäätmetekke vältimisele, ressursside ja veekasutuse optimeerimisele ning ohtlike ainete käitlemisele. Load peaksid sisaldama ka ressursitarbimise ja korduvkasutuse seirenõudeid.
• Kaudsed meetmed ja kontekstiline integreerimine: Suunistes soovitatakse lisada ringmajanduse kaalutlused lubade andmise protsessi erinevatesse aspektidesse, sealhulgas taotluste läbivaatamisse, lubade koostamisse ja keskkonnajuhtimissüsteemi rolli.
• Keringluskava: Oluliseks elemendiks on kavandatud "ringluskava lisamine IED-taotluse osana." Selles kavas peaks kirjeldama ettevõtja'lähenemist ringlusele tema tegevuse ja toodete eri aspektides. I lisas on esitatud sellise kava sisu üksikasjalik struktuur, mis hõlmab tegevusi, regulatiivset tausta, keskkonnajuhtimissüsteemi ja konkreetseid ringmajanduse elemente, mis on seotud tootmisprotsessi, toote kasutusaja lõpu, jäätmetekke ja dekomisjoneerimisega.
• Koostöökava põhisisu: Kava peaks sisaldama "käitises teostatavate tegevuste üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas protsessivoo skeeme," ning materjali- ja energiasisendite ja -väljundite kirjeldust. Samuti peaks ta üksikasjalikult kirjeldama "olemasolevat keskkonnajuhtimissüsteemi ... näitama selgelt, kuidas olemasolev keskkonnajuhtimissüsteem arvestab ringluse põhimõtet." Konkreetsed elemendid, mida tuleb käsitleda, hõlmavad tooraineid (keskendudes sekundaarsetele toorainetele ja väga ohtlike ainete minimeerimisele), tootedisaini (rõhutades vastupidavust, parandatavust ja taaskasutatavust), tööstusliku sümbioosi võimalusi, toodete kasutusaja lõpu strateegiaid (sealhulgas tagasivõtmisteenused ja pakendijäätmete minimeerimine), jäätmete minimeerimist ja käitlemist vastavalt jäätmehierarhiale ning kasutuselt kõrvaldamise kavasid, mis seavad esikohale materjalide ja seadmete taaskasutamise ja korduvkasutamise.

4. Keskkonnajuhtimissüsteemi (EMS) roll:

Juhendites rõhutatakse keskkonnajuhtimissüsteemi kriitilist rolli ringmajanduse eesmärkide saavutamisel IED-rajatistes. Kuigi ISO 14001 on esitatud sellega kooskõlas oleva standardina, kirjeldatakse suunistes konkreetseid punkte, mida tuleb keskkonnajuhtimissüsteemis arvesse võtta, et käsitleda ringmajandust.

• EMSi nõuded: Keskkonnajuhtimissüsteem peaks sisaldama "kemikaalide inventuuri käitises olevate või sealt eralduvate ohtlike ainete kohta, samuti meetmeid jäätmete tekke vältimiseks ning ressursi- ja energiakasutuse ja vee korduvkasutuse optimeerimiseks."
• Koondmajanduse eesmärkide saavutamine keskkonnajuhtimissüsteemi kaudu: Juhendis on loetletud konkreetsed teemad, mida keskkonnajuhtimissüsteemis tuleb arvesse võtta, näiteks esmaste toorainete kasutamise piiramine, säästvate esmaste ja teiseste materjalide kasutamise suurendamine, toodete kavandamine ringluse jaoks, ressursi- ja jäätmekavade rakendamine ning ressursitarbimise inventeerimine.

5. Ringmajanduse tulemuslikkuse hindamine: Ringmajandusindeks:

Suuniste oluline panus on "ringluse indeksi" väljatöötamine IED-seadmete jaoks. See indeks annab metoodika üksikute käitiste ringlussevõtu tulemuslikkuse kvantifitseerimiseks ja hindamiseks.

• Indeksi eesmärk: Indeksi eesmärk on muuta ringlussevõtu tulemuslikkus "läbipaistvaks ja mõõdetavaks,"võimaldades ühiseid parendusmeetodeid ja võrdlusuuringuid.
• Metoodika: Inspireerituna sellistest standarditest nagu UNI/TS 11820, kasutab indeks ringluslikkuse hindamiseks hindamissüsteemi, tavaliselt skaalal 0-100. See võtab kasutusele tervikliku lähenemisviisi, võttes arvesse kogu toote elutsüklit. Metoodika hõlmab põhinäitajate määratlemist, tõendusmaterjali kogumist, andmete normaliseerimist, kaalude määramist, indeksi arvutamist ja tulemuste tõlgendamist.
• Vaimse tulemusnäitaja kategooriad: Juhendis on esitatud seitse peamiste tulemusnäitajate kategooriat: Keskkonnajuhtimine, energia- ja ressursitarbimine, heitkogused, jäätmed ja kõrvalsaadused, tootedisain, tarneahela ja logistika ning poliitika ja sotsiaalne mõju.
• Keskkonnakasutuse indeksi rakendused:Lubade koostajatele: Indeksit saab kasutada selleks, et "hinnata, kas kavandatavad käitised või protsessimuudatused vastavad keskkonnakasutuse põhimõtetele,""määrata kindlaks konkreetsed ringmajanduse eesmärgid, mis lisatakse loatingimustena,"ja "nõuda ettevõtjatelt keskkonnakasutuse näitajate jälgimist ja aruandlust." Samuti võib see aidata kohandada nõudeid sektorite kaupa ja toetada üleminekut ringlusse, andes volitusi järkjärgulisteks parandusteks.
• IED inspektorite jaoks: Indeks hõlbustab "loatingimuste jälgimist ja kontrollimist" ning aitab "tuvastada mittevastavust", pakkudes selgeid kriteeriume ringmajanduse nõuetest kõrvalekaldumise kohta.
• Keskkonnaindeksi kasutamise eelised: Nende hulka kuuluvad andmepõhiste otsuste tegemine, edusammude jälgimine aja jooksul ning vastavus IED eesmärkidele, mis on seotud ressursitõhususe ja jäätmete minimeerimisega.
• Piirangud: Juhendis märgitakse, et ringlusindeks ei "sobi otseseks võrdluseks eri tüüpi käitiste vahel" protsesside ja ressursinõuete erinevuste tõttu. See on kõige tõhusam sama liiki käitiste võrdlemiseks või käitise tulemuslikkuse jälgimiseks aja jooksul.

6. IED rakendamine:

.

Keskkonnainspektorid on ringmajanduse põhimõtete rakendamisel IED raamistikus otsustava tähtsusega.

• Kesksed ülesanded: Inspektorite ülesandeks on hinnata tooraineid, hinnata ümbertöötlemiskavasid, kontrollida ringmajanduse põhimõtete järgimist (sealhulgas kontrollida disainilahenduste kavasid taaskasutatavuse, jäätmete minimeerimise püüdluste ja tagasisideahelate läbivaatamise osas) ning kasutada EMSi andmeid.

7. Soovitused poliitikakujundajatele, reguleerivatele asutustele ja tööstussektori sidusrühmadele:

Suunised pakuvad soovitusi erinevatele sidusrühmadele, et edendada ringmajanduse tavasid IED-le vastavuse raames.

• Riigi ja reguleerivate asutuste kaasamise tähtsus: Valitsustel ja reguleerivatel asutustel on oluline roll ringmajanduse tavade edendamisel poliitika, reguleerimise ja koostöö kaudu.
• Koostöö strateegiad: Oluline on koostöö edendamine tööstusettevõtjate, reguleerivate asutuste ja muude sidusrühmade (teadusasutused, finantsorganisatsioonid, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid) vahel. Strateegiate näideteks on mitme sidusrühma platvormide loomine, partnerluste stimuleerimine ja tööstussümbioosi edendamine.
• Poliitilised ja regulatiivsed soovitused: Konkreetsed soovitused poliitika ja reguleerimise kohta hõlmavad ressursikasutuse inventuuride nõudmist lubades, jätkusuutlikkuse aruannete analüüsimist nende keskendumise osas ringmajandusele ning ringmajanduspoliitika integreerimist jäätmekoguste vähendamisega. Stiimulatsioonimeetmete hulka kuulub ressursside kättesaadavuse ja kulude arutamine ettevõtetega, et soodustada ringmajanduslike tavade kasutamist, eriti seoses kriitiliste toorainetega.

8. Juhtumiuuringud ja parimad tavad:

Juhend sisaldab mitmeid juhtumiuuringuid, mis illustreerivad ringmajanduse põhimõtete edukat rakendamist tööstuskeskkonnas. Need näited toovad esile praktilisi rakendusi, näiteks:

• Betooni taaskasutamine terase ja tsemendi tootmisel.
• Forbo Flooring'i ulatuslik linoleumi lõikamisjääkide ringlussevõtu programm ja "tagasivõtmise teenus."
• Roof2Road's protsess katusebituumeni ringlussevõtuks katusekatte ja asfaldi sekundaarseks tooraineks.
• Cargill Multiseed'i kakaokoorte kasutamine taastuva kütuseallikana ja allesjäänud tuha kasutamine väetisena.
• Amsterdami sadam'i strateegiline maa eraldamine ja investeeringud ühisesse infrastruktuuri, et hõlbustada tööstuslikku sümbioosi ja ühendada ettevõtted ressursi- ja energiavahetuseks.

Kokkuvõte:

IMPELi suunised pakuvad terviklikku raamistikku ja praktilisi vahendeid ringmajanduse põhimõtete integreerimiseks tööstusheite direktiivi lubamisse ja jõustamisse. Selles rõhutatakse tervikliku lähenemisviisi tähtsust, olemasolevate õigusraamistike kasutamist, sidusrühmade vahelise koostöö edendamist ning selliste vahendite nagu ringluskava ja ringlusindeksi kasutamist, et saavutada mõõdetavaid edusamme Euroopa tööstussektori ringluse ja jätkusuutlikkuse suunas. Juhtumiuuringute kaasamine annab väärtusliku ülevaate edukatest rakendamisstrateegiatest.