Jäätmekäitluse ja ringmajanduse projekt
Projekti väljundid
Kringelmajandusele ülemineku oluline element on uuendused tootmis- ja ringlussevõtukohtades, mille eesmärk on ressursitõhusus, jäätmetekke vältimine ja tootmisjääkide või jäätmetest taaskasutatud materjalide kasutamine sekundaarse toorainena. Nende ringmajanduslike uuenduste toimimiseks on oluline tingimus, et poliitika, õigus ja reguleerimine kohapeal oleksid paremini ühendatud. Käesolevad suunised töötati välja selleks, et toetada reguleerivaid asutusi, poliitikakujundajaid, seadusandjaid ja ettevõtteid selliste uuenduste võimaldamisel ja elluviimisel ning lahendada mõningaid ühiseid probleeme.
Raport sisaldab MIW&IMPELi konverentsi protokolli, kus tutvustati “Suunised reguleerijatele ringmajanduse (jäätmete vältimise ja ringlussevõtu) uuenduste võimaldamiseks ”
.Ses aruandes uuritakse REACH-määruse (EL) nr 1907/2006 kohaldamist kõrvalsaaduste ja lõpptoodete suhtes ringmajanduse raames. Aruandes selgitatakse REACH-määruse ja jäätmealaste õigusaktide, eelkõige jäätmete raamdirektiivi vahelist seost ning esitatakse praktilisi näiteid ja juhiseid REACH-määruse kohaste kohustuste kindlaksmääramiseks jäätmetest saadud ainete puhul. Aruandes käsitletakse REACHi peamisi aspekte, sealhulgas registreerimist, autoriseerimist, piiranguid ja erandeid, ning eraldi osa käsitleb ringlussevõetud plastide ja taaskasutustehastes rakendatavate õigusaktide jõustamist.
Selles IMPELi juhenddokumendis antakse ülevaade jäätmete raamdirektiivi kohasest sisutoodete määratlusest ja kohaldamisest, mis on tootmisjäägid, mida ei liigitata jäätmeteks, kui need vastavad teatavatele tingimustele. Aruandes käsitletakse probleeme kõrvalsaaduste staatuse määramisel, arutatakse riiklikke tavasid ning rõhutatakse tööstusliku sümbioosi ja jäätmesaadetiste määruse tähtsust. Lisas on esitatud praktiline abivahend, mis aitab tagada kõrvalsaadusi käsitlevate määruste täitmist.
Selle IMPELi juhendi eesmärk on aidata reguleerivatel asutustel liidendada tööstusheidete direktiivi (IED) ringmajanduse põhimõtetega . Selles kirjeldatakse, mida IED taotlus peaks sisaldama seoses ringmajanduse aspektidega, ja soovitatakse, kuidas reguleerivad asutused saavad seada loa tingimusi ringluse edendamiseks1. Juhendites tutvustatakse ka Käibekeskkonnaindeksi ja ringluskava kontseptsiooni, et jälgida ja parandada IED-käitiste ringlussevõtu tulemuslikkust.
Ses aruandes käsitletakse väljakutset, millega seadusandjad seisavad silmitsi jäätmepõletamist käsitlevate hiljuti välja antud PVT-järelduste rakendamisel IED-lubade raames. Praktiliste juhiste andmiseks on projekti raames välja töötatud mallid enesekontrollikava, enesekontrolliaruande ja kontrollnimekirja jaoks inspektorite jaoks. Nende vahendite eesmärk on lihtsustada jäätmepõletusrajatistega seotud järelevalve- ja inspekteerimisprotsesse.
Käesolevas aruandes esitatakse IMPELi liikmete seas läbiviidud uuringu tulemused, mille eesmärk oli hinnata jäätmete põletamise parima võimaliku tehnika (BAT) rakendamise järeldusi (BATc). Uuringu eesmärk oli kaardistada PVT-järelduste rakendamise hetkeseisu, kogudes kogemusi lubade koostajatelt ja inspektoritelt. Selle uuringu tulemusi kasutatakse esimese sammuna praktiliste vahendite väljatöötamisel, mis aitavad reguleerivatel asutustel töötada jäätmepõletusrajatistega.
See aruanne keskendub jäätmete ringlussevõtu käitiste keskkonnajärelevalve planeerimisele, kasutades riskipõhist lähenemisviisi. Selles kohandatakse riskihindamise IRAM-vahendit ja määratletakse riskikriteeriumide standardkogum inspekteerimissageduse määramiseks. Aruandes kirjeldatakse keskkonnainspektsioonide planeerimistsüklit ning arutatakse inspekteerimisasutuste strateegiaid ja eesmärke, et tagada nõuetele vastavus ja edendada jäätmete taaskasutamist.