Juhised ja vahendid (12)

Kringelmajandusele ülemineku oluline element on uuendused tootmis- ja ringlussevõtukohtades, mille eesmärk on ressursitõhusus, jäätmetekke vältimine ja tootmisjääkide või jäätmetest taaskasutatud materjalide kasutamine sekundaarse toorainena. Nende ringmajanduslike uuenduste toimimiseks on oluline tingimus, et poliitika, õigus ja reguleerimine kohapeal oleksid paremini ühendatud. Käesolevad suunised töötati välja selleks, et toetada reguleerivaid asutusi, poliitikakujundajaid, seadusandjaid ja ettevõtteid selliste uuenduste võimaldamisel ja elluviimisel ning lahendada mõningaid ühiseid probleeme.

Raport sisaldab MIW&IMPELi konverentsi protokolli, kus tutvustati “Suunised reguleerijatele ringmajanduse (jäätmete vältimise ja ringlussevõtu) uuenduste võimaldamiseks ” 

Võttes arvesse probleemseid jäätmevooge kogu maailmas, eelkõige elektroonikajäätmete, romusõidukite ja nende komponentide Euroopast Aafrikasse, on jäätmeveo eksperdid tänapäeval ühel meelel, et on vaja tõhusamalt tegeleda ebaseaduslike jäätmevoogude allikatega ja “eelnevate” rajatistega, kus selliseid jäätmeid kogutakse, ladustatakse ja/või töödeldakse enne eksporti. IMPEL-TFS “jäätmekäitluskohtade” projekti, mis algas 2011. aasta alguses, eesmärk on paremini mõista neid jäätmevooge ja rajatisi, vahetada teavet ja parimaid tavasid ning töötada välja suunised tegevuskohtade tuvastamiseks, kontrollimiseks ja järelmeetmete võtmiseks, et edendada nõuete täitmist.

See jäätmekäitluskohtade käsiraamat põhineb projektimeeskonna kogemustel, olemasolevate juhenddokumentide analüüsil, IMPELi liikmesmaadele saadetud küsimustikel ja Frankfurdis (Saksamaa) toimunud ekspertide seminari tulemustel. See annab ülevaate ebaseadusliku jäätmekaubanduse majandusest ja jäätmehoidlate õiguslikust kontekstist ning rõhutab ennetavate meetmete, näiteks teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja koostöö tolliasutuste, kaubandusühenduste ja laevandusettevõtetega, tähtsust. Seejärel antakse juhiseid probleemsete jäätmekohtade tuvastamiseks ja näiteid mõnes ELi liikmesriigis kasutatud edukate meetodite kohta, näiteks jäätmevoogude lähenemisviisi kohta. Käsiraamatu keskne osa on pühendatud tegevuskoha inspekteerimise ettevalmistamisele ja läbiviimisele, keskendudes inspekteerimismeetoditele, vajalikule teabele ja kontaktidele, jäätmete ja mittejäätmete eristamisele ning ohutusaspektidele. Dokumendi viimases peatükis käsitletakse tegevuskoha inspekteerimise vajalikke järelmeetmeid. Käsiraamatu teksti täiendavad 11 lisa, mis sisaldavad otsustuspuid, kontrollnimekirju, asjakohaseid vorme,
menetlusnõuete tabelid ja kasulikud veebilinkid.

Ses aruandes uuritakse REACH-määruse (EL) nr 1907/2006 kohaldamist kõrvalsaaduste ja lõpptoodete suhtes ringmajanduse raames. Aruandes selgitatakse REACH-määruse ja jäätmealaste õigusaktide, eelkõige jäätmete raamdirektiivi vahelist seost ning esitatakse praktilisi näiteid ja juhiseid REACH-määruse kohaste kohustuste kindlaksmääramiseks jäätmetest saadud ainete puhul. Aruandes käsitletakse REACHi peamisi aspekte, sealhulgas registreerimist, autoriseerimist, piiranguid ja erandeid, ning eraldi osa käsitleb ringlussevõetud plastide ja taaskasutustehastes rakendatavate õigusaktide jõustamist.

Selles IMPELi juhenddokumendis antakse ülevaade jäätmete raamdirektiivi kohasest sisutoodete määratlusest ja kohaldamisest, mis on tootmisjäägid, mida ei liigitata jäätmeteks, kui need vastavad teatavatele tingimustele. Aruandes käsitletakse probleeme kõrvalsaaduste staatuse määramisel, arutatakse riiklikke tavasid ning rõhutatakse tööstusliku sümbioosi ja jäätmesaadetiste määruse tähtsust. Lisas on esitatud praktiline abivahend, mis aitab tagada kõrvalsaadusi käsitlevate määruste täitmist.

Selle IMPELi juhendi eesmärk on aidata reguleerivatel asutustel liidendada tööstusheidete direktiivi (IED) ringmajanduse põhimõtetega . Selles kirjeldatakse, mida IED taotlus peaks sisaldama seoses ringmajanduse aspektidega, ja soovitatakse, kuidas reguleerivad asutused saavad seada loa tingimusi ringluse edendamiseks1. Juhendites tutvustatakse ka Käibekeskkonnaindeksi ja ringluskava kontseptsiooni, et jälgida ja parandada IED-käitiste ringlussevõtu tulemuslikkust.

Ses aruandes käsitletakse väljakutset, millega seadusandjad seisavad silmitsi jäätmepõletamist käsitlevate hiljuti välja antud PVT-järelduste rakendamisel IED-lubade raames.  Praktiliste juhiste andmiseks on projekti raames välja töötatud mallid enesekontrollikava, enesekontrolliaruande ja kontrollnimekirja jaoks inspektorite jaoks. Nende vahendite eesmärk on lihtsustada jäätmepõletusrajatistega seotud järelevalve- ja inspekteerimisprotsesse.