Viimastel aastatel on hakatud üha enam teadvustama vajadust integreerida seened (makroseened) Euroopa keskkonnapoliitikasse võrdselt loomade ja taimedega, et kaitsta neid nende looduslikes elupaikades.
Kõik sellest hoolimata keskenduvad Euroopa keskkonnaalased õigusaktid praegu taimede ja loomade kaitsmisele, jättes välja seened, mis on maismaa elupaikade olulised komponendid. Lisaks sellele saab makroseeni kasutada indikaatoritena metsade ja muude maismaaelupaikade keskkonnatingimuste kirjeldamisel.
Selle lünga täitmiseks tuleks seened kaasata õigusloome- ja otsustusprotsessidesse ning kaitse- ja keskkonnaalgatustesse, et luua terviklik kaitsestrateegia.
Selles kontekstis on esimene samm koguda olemasolevad andmed makroseente kohta ELis ning kehtestada ühised loendus-/seireprotokollid ja standardid, nagu need on olemas ka taimede ja loomade puhul.
Me usume, et on väga oluline, et keskkonnaasutused koordineeriksid neid tegevusi, jätmata seda ainult ühenduste, eraettevõtete ja ülikoolide kätte.
Projektitöö üldine eesmärk on toetada:
- Kehtivate Euroopa keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamisala laiendamine seentega seoses elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse seire ning metsade kaitsmise/taastamine .
- Seeneliikide integreerimine elupaikade direktiivi
- Makroseente seire ELi andmebaasi platvormi väljatöötamine . Makroseente seireks .
Projekti esimese etapi (ajavahemikul juuli 2023 – detsember 2024) oodatavaks tulemuseks on soovituste ja ettepanekute andmine seente lisamiseks ELi keskkonnapoliitikasse
.JoNeF uuringu aruanne
Küsimustikupõhine uuring töötati välja JoNeF projekti meeskonna poolt ja levitati oktoobrist kuni detsembrini 2023 IMPELi ja mitte-IMPELi liikmesorganisatsioonidele, võttes ühendust ekspertide ja institutsioonidega, kes olid huvitatud seente säilitamisest ja andmete kogumisest.
Küsimustikule vastasid kolmekümne kahest Euroopa riigist. Vastused näitasid nii huvi teema vastu kui ka erinevusi riikide vahel.
Mõnes Euroopa riigis on välja töötatud seadused, poliitikad ja kavad seente mitmekesisuse uurimiseks ja kaitsmiseks, samas kui teistes ei ole ühtegi konkreetset seadust seente säilitamise kohta.
See erinevus toob esile Euroopa ühise tegevusraamistiku (või ühise Euroopa direktiivi) puudumise ja seega ka ühise keskkonnapoliitika ja teaduslike algatuste puudumise Euroopa tasandil. See puudus mõjutab võimalust saada Euroopa riikides ühtne teadmiste raamistik seente mitmekesisuse kohta, sest ühiste eeskirjade puudumisel ei ole erinevad andmekogumissüsteemid koostalitlusvõimelised.
See saate alla laadida JoNeF uuringuaruande, mille üldkogu kiitis heaks 26.-28. juuni 2024. aasta koosolekul.