IED rakendamise toetamine

Käesoleva aruande peamine eesmärk on kaardistada erinevaid tavasid ja jagada parimaid kogemusi IMPELi liikmete vahel. Käesolevas aruandes kasutatakse küsimustiku tulemusi ja kirjandusest ning tselluloositehases ja naftatöötlemistehases toimunud kohapealse külastuse käigus kogutud teavet. Uuring näitab, et veebipõhised platvormid on head lõhnakaebuste kogumiseks ja kohaliku kogukonnaga suhtlemiseks. Õhukvaliteedi seire veebiplatvormid on samuti kasulikud keskkonnaseire vahendid nii pädeva asutuse kui ka ümbruskonna jaoks. Lisaks on üldine järeldus, et hea suhtlemine käitajaga ja ümbruskonnaga aitab konfliktide korral. Uus IED 2.0 (2024/1785/EL) peaks heitma valgust lõhnaküsimustele, sest selles tuleks selgitada, et parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel ja lubade andmisel või läbivaatamisel tuleks arvesse võtta lõhnasaastet.

Aruandes vaadeldakse praegust olukorda seoses lämmastiku kriitiliste sadestumisväärtuste ületamisega kogu ELis ja kiireloomulise tegutsemise vajadust, kasutades elupaikade direktiivi artiklit 6. Kuidas see juhtub? Kuidas seda käsitletakse? Ja kuidas on HD seotud "nullsaastekavaga" ja kas selle eesmärgid on saavutatavad, kui vaadata CCE aruannet?

Selles 2022. aasta lõpus taasaktiveeritud IMPELi aruandes uuriti õhukvaliteeti liikmesriikide tasandil ja lähenemisviise selle parandamiseks tööstus- ja välisõhu kvaliteeti käsitlevate direktiivide analüüsi kaudu. Küsimustikku kasutades tuvastati projektis nii lubade koostajate kui ka kohapealsete inspektorite probleemid ja kriitilised punktid neljas õhukvaliteediga seotud põhivaldkonnas. Aruandes tehakse kokkuvõte tulemustest ja esitatakse järeldused ELi õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide puudujääkide kohta ning soovitused tulevasteks parandusteks

Käesolevas aruandes ja sellega seotud teabelehtedes on esitatud IMPELi töörühma järeldused üheksa PVT tõlgendamise ja rakendamisega seotud küsimuse kohta. Töörühm kasutas uuringuid ja küsimustikke, et koguda teavet praeguste lähenemisviiside kohta ja teha kindlaks parimad tavad, mis lisatakse aruandesse/teabelehtedele

IRAM II projekt on jätkuprojekt IRAM I (integreeritud riskihindamismeetod), mis töötati välja tööstusheite direktiivi artikli 23 nõuete täitmiseks. IRAM I keskendub keskkonnakontrolliks tehtavate kontrollkäikude sagedusele. IRAM II projektis kontrollitakse, kui palju aega on vaja tegevuskoha külastamiseks ja millistele keskkonnaaspektidele (nt õhkuheide) tuleks konkreetse tegevuskoha külastuse ajal põhjalikumalt keskenduda

Uuring on olnud esimene samm WI alltöörühma töös, mille eesmärk on viia läbi praktilised vahendid inspektorite ja lubade koostajate abistamiseks. Sellega soovitakse saada ülevaade sellest, kuidas IMPELi liikmete loakirjutajad oma kogemuste/teadmiste põhjal tõhusalt rakendavad WI PVT-järeldusi.

IED projekti eesmärk on aidata kaasa IED paremale rakendamisele. Esialgne IED-projekt viidi läbi 2015. aastal ning järgnevad projektid viidi läbi 2016, 2017 ja 2018. aastal. 2019. aastal on see töö koondatud juhendmaterjali eelnõusse ja seda on jätkatud projektis

Käesoleva aruande eesmärk on olla esimene lähenemisviis, mis käsitleb tööstusrajatiste reovee ärajuhtimise vastavuse hindamist ELi õigusaktidele; järelikult on see suunatud peamiselt kontrolliasutustele, kes peavad selle ülesandega tegelema.

Tööstusprotsesside, nende heidete ja nende keskkonnamõju seire on regulatiivse kontrolli põhielemendid. Käesolevas dokumendis vaadeldakse käitajate enesekontrolli süsteemide eeliseid, ulatust ja õiguslikke kaalutlusi. Selles antakse juhiseid seaduslike nõuete ja pädevate asutuste rolli sõnastamise kohta

Käesolev aruanne võtab kokku 2021. aasta seminari, mis keskendus enesekontrolli ja õhusaasteainete aruandluse tõendamise strateegiatele ja tõi kokku eksperdid, et arutada probleeme, häid tavasid ja võimalikke lahendusi tööstusettevõtjate heitkoguste andmete usaldusväärsuse ja kasutamise parandamiseks. Aruanne sisaldab töötoa eelselt korraldatud teemaküsitluse analüüsi, ettekannete kokkuvõtteid ja arutelust tehtud järeldusi

IMPELi aruandes keskendutakse reoveepuhastusjaamadele ja sellele, kuidas inspektsioonidega toime tulla1.... See on adresseeritud kontrolliasutustele, et aidata neil hinnata tööstusliku reovee ärajuhtimise vastavust ELi õigusaktidele2. Aruandes antakse ülevaade asulareovee ja tööstusreovee õigusraamistikust ja seirenõuetest3. Rõhutatakse parimaid võimalikke tehnilisi lahendusi (PVT) seoses reovee käitlemisega3. Aruandes esitatakse ka juhised ja praktilised vahendid reovee kontrollimiseks, sealhulgas kontrollnimekirjad ja proovivõtumeetmed3. Dokumendis esitatakse kokkuvõte liikmesriikide seas läbi viidud uuringu tulemustest3. Aruandes käsitletakse ka enesekontrolliaruandeid, nende minimaalset sisu ja nende rolli heitkoguste piirväärtuste täitmise kontrollimisel4. Tööstusheidete direktiiv on peamine ELi õigusakt, millega reguleeritakse tööstusrajatiste saasteainete heitkoguseid

.

Selles IMPELi juhenddokumendis keskendutakse käitajate enesekontrollile ja õhusaasteainete aruandlusele ning selle olulisele rollile keskkonnanõuetele vastavuse tagamisel. Selles uuritakse praegust enesekontrolli süsteemide olukorda eri riikides ja püütakse tugevdada õiguslikke sätteid nii ELi kui ka riiklikul tasandil, et suurendada selle protsessi usaldusväärsust ja tõhusust. Suunistes toetatakse täpsemalt määratletud ja süstemaatiliselt hinnatud enesekontrolli raamistikku, mis hõlmab selgeid kohustusi käitajatele ja ametiasutustele, akrediteeritud kolmandate isikute kaasamist ning selle tunnustamist kui põhikomponenti vastavuse tagamisel lubade ja kontrollide vahel.