Projektid (15)

Veebipõhised töötoad käitajate õhusaasteainete enesekontrolli kohta toimusid 28. septembril ja 11. oktoobril 2021, mille korraldas IED rakendamise IMPEL projekt. Töötoad keskendusid käitaja enesekontrollile, õhku paisatavate heitkoguste pidevale ja mittekontuursele seirele, keskendudes käitajate (kohustatud isikud) enesekontrolli ja selle aruandluse usaldusväärsusele.

Projekti eesmärk on jagada teadmisi ja häid tavasid reguleerivate spetsialistide vahel ning töötada välja suunised ja koolitusmaterjalid, et toetada tööstusheidete direktiivi tõhusat rakendamist. Projekti konkreetsed tulemused järgmise nelja aasta jooksul (2021-2024) on järgmised:

Alusaruanne on Euroopa õiguses kasutusele võetud alles mõned aastad tagasi. Sellest hoolimata on mõned liikmesriigid juba omandanud märkimisväärse kogemuse pinnaseuuringute osas, omades hästi väljakujunenud menetlusi, mis põhinevad mõnel juhul aastakümnete pikkusel praktilisel kogemusel. IED lähteolukorra aruande eesmärk on eelkõige hinnata pinnase kvaliteeti tööstustegevuse loa uuendamise alguses, et määrata kindlaks esialgne seisund. Eesmärk on luua võrdlusalus tegevuse lõplikul lõpetamisel, et võimaldada objektiivselt kohaldada "saastaja maksab" põhimõtet.

Tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL (IED) artikli 15 lõiked 4 ja 5 võimaldavad IMPELi liikmetel otsustada, et teatavatel asjaoludel võib loas kehtestada PVT-AEList leebema heite piirväärtuse (ELV). Liikmesriigid töötavad praegu välja oma ettepanekud rakendamise kohta, mille komisjon seejärel läbi vaatab. Komisjon ei ole avaldanud suuniseid selle kohta, kuidas seda määramist tuleks teostada. See võib põhjustada erinevaid tõlgendusi IMPELi liikmesriikides. Käesoleva projekti eesmärk on välja selgitada head tavad ja aidata IMPELi reguleerivatel asutustel töötada välja ühtsem lähenemisviis IED erandite suhtes.

Selle projekti eesmärk oli korraldada teabevahetus seoses IED artikli 23 ja muude inspekteerimisega seotud artiklite rakendamise parimate tavadega. Võttes arvesse IMPELi poolt juba välja töötatud juhiseid inspekteerimise kavandamise ja riskihindamise kohta ning IED nõudeid, töötati välja interaktiivne juhendmaterjal IED inspekteerimise kohta.

Tööstusheidete direktiiv jõustus 6. jaanuaril 2011 ja selle artikli 80 lõikes 1 loetletud sätted tuleb kahe aasta jooksul siseriiklikku õigusesse üle võtta. IED kohaselt on võimalik, et paljudes tööstussektorites on vaja olemasolevaid lubasid läbi vaadata, et täita asjakohase PVT-viitedokumendi (artikli 3 lõiked 11 ja 12) PVT-järelduste nõudeid (artikli 3 lõiked 11 ja 12). Olemasolevate direktiivide kohaselt rakendavad liikmesriigid erinevaid süsteeme, et käsitleda käitistes toimuvaid muudatusi. Kõnealused muudatused tehakse lubadesse eri vormides ja vormides, sealhulgas lubade kokkulepitud muudatused, lubade muudatused, lubade tehnilised muudatused jne. IED artiklis 20 käsitletakse käitajate poolt käitistes tehtavaid muudatusi ja artiklis 63 käsitletakse olemasolevate käitiste olulisi muudatusi. Need sätted nõuavad liikmesriikidelt uut lähenemisviisi, kuidas otsustada, kas on vaja luba täielikult läbi vaadata või võetakse vastu mitteametlikum muudatuste heakskiitmise süsteem.

IPPC direktiiv 2008/1/EÜ (nüüd IED 2010/75/EL) ja vee raamdirektiiv 2000/60/EÜ on kaks kõige laiaulatuslikumat ELi keskkonnaõigust. Nad on esitanud liikmesriikidele palju väljakutseid. IPPC direktiivi alusel reguleeritavad käitised võivad mõjutada veekeskkonda, näiteks saasteainete otsese või kaudse keskkonda juhtimise, veevõtu jne kaudu. IPPC nõuab, et käitised peavad tegutsema vastavalt parimatele olemasolevatele tehnikatele (BAT) vastavates loatingimustes sätestatud tingimustele. Samuti peavad nad järgima ELi õigusega kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid, sealhulgas ELi veealaste õigusaktide alusel kehtestatud standardeid. Siiski ei ole nende kahe kohustuste kogumi vaheline suhe sageli kaugeltki lihtne.

2009. aastal viidi IMPELi liikmesriikides läbi IPPC-sigakasvatusrajatiste lubade andmise ja kontrollimise võrdlusprogramm (I etapp). Projektis keskenduti viiele põhiküsimusele: sõnniku ladustamine, sõnniku laotamine, loomapidamissüsteem, õhupuhastussüsteemid ja lõhna hindamine. Projekti eesmärk oli 2009. aastal õppida üksteiselt, vahetada kogemusi ja teha kindlaks head tavad.

Projekti eesmärk oli välja selgitada, millist põhiteavet teostatud keskkonnajärelevalve kohta tuleks avalikkusele esitada ja kuidas seda teavet kõige paremini edastada, eelkõige elektrooniliste vahendite (Internet) kaudu, ning anda soovitusi. Projekti käigus õnnestus välja selgitada, millist teavet ja millisel kujul tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Tsemendi tootmisprotsess on keeruline tööstuslik tegevus, mis võib mõjutada keskkonda tugevalt. Erinevad kogemused ja teadmised on näidanud, et ainult korstnaheitmete seire ei ole tõhus kontrollistrateegia; oluline on rakendada integreeritud kontrollimeetmeid, mis võtavad arvesse ka tootmisprotsessi ja kasutatud tehnoloogiaid, sest stabiilne ja kontrollitud protsessijuhtimine on esimene garantii nõuetele vastavuse tagamiseks.

Projekt koosneb neljast etapist, mis viidi läbi aastatel 2005-2010. Naabrusdialoogid ennetavad, haldavad ja lahendavad konflikte tõhusalt ja tulemuslikult, suurendades usaldust, otsides lahendusi, millest võidavad kõik osapooled, ja luues jätkusuutlikke häid naabrussuhteid. Nende eesmärk on jagada avalikult teavet, töötada välja soovitusi ettevõtte jaoks ning mõnikord isegi teha koostööd ja pidada läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele lahenduses.

Käesolev aruanne on koostatud küsimustiku tulemuste põhjal, mida arutati oktoobrist 2004 kuni juunini 2005 toimunud kohtumistel. Arutelu keskendus majandusele; tootmisprotsessidele; seadustele ja eeskirjadele; kontrollimenetlustele. Aruanne on mõeldud abivahendina avalik-õiguslikele asutustele, kes tegelevad parkimistööstuse kontrolli ja järelevalvega. Sel eesmärgil koondab see mitme Euroopa naha- ja parkimistööstuse valdkonna kogemusi.

IMPELi projekti peamine eesmärk oli korraldada teabevahetus BREF-viitedokumentide tegeliku kasutamise ja PVT rakendamise kohta IMPELi liikmete ja liikmesriikides BREF-viitedokumentide levitamise ja PVT rakendamise eest vastutavate operatiivasutuste vahel.

Selle projekti eesmärk oli koostada aruanne selle kohta, kuidas võetakse arvesse mõju inimeste tervisele saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC-direktiivi) erinevate lubade andmise etappide puhul. Liikmesriikide praeguste erinevate lähenemisviiside põhjal töötati välja hea tava juhend. Käesolev juhend aitab liikmesriike, määrates kindlaks ühised põhimõtted ja menetlused, mida nad saavad arvesse võtta IPPC direktiivi rakendamisel. IPPC direktiiv rõhutab varasematest õigusaktidest enam inimeste tervise kaitsmist keskkonnaalaste õigusaktide abil. Projekti käigus tuvastati, et enamikus Euroopa liikmesriikides ei ole tervisekaitse ja keskkonnakaitse eest vastutav üks ja sama asutus. IPPC rakendamine on seega keeruline ja nõuab märkimisväärset koostööd.

Selle projekti eesmärk on vahetada ekspertide ja/või inspektorite vahel teavet lenduvate orgaaniliste ühendite direktiivi rakendamise kohta. IMPEL-töötubade käigus tutvustati osalejatele teavet direktiivis sisalduvate LOÜde regulatsioonide ja mõnede siseriiklike õigusaktide kohta. Põhirõhk oli ettevalmistatud juhtumiuuringute arutamisel väikestes töörühmades, millest igaühes oli 8-16 liiget. Peamised tulemused olid järgmised: