Georuumiliste meetodite, näiteks ruumilise statistika ja maapinna kaugseire tehnoloogia kiire areng, samuti hiljutised edusammud tehisintellekti vallas on suurendanud keskkonnaprotsesside jälgimise võimekust. Viimastel aastakümnetel on hakatud üha enam teadvustama, et georuumiline tehnoloogia võimaldab jälgida, kontrollida ja hinnata keskkonda ning toota teavet, mida vajavad õigusloomeasutused, toetades keskkonnakuritegude ja keskkonnaseaduste rikkumiste uurimist. Siiski peavad pädevad asutused kogu ELis välja selgitama, kuidas georuumilise teabe abil genereeritud teave vastab kõige tõhusamalt konkreetsete ökokuritegude uurimise nõuetele, et seda saaks kasutada kohtus.
Projekti Geospatial Intelligence for Environmental Damage Assessment (GIEDA) eesmärk on aidata kaasa teabevajadusele, mis on seotud keskkonnamatriike mõjutava ebaseadusliku tegevusega, näidates suutlikkust toota tagantjärele tõendeid keskkonnakahjustuste, rikkumiste ja keskkonnakuritegude põhjustatud keskkonnakahjustuste kohta. Tõhusad metodoloogilised lähenemisviisid, mis kasutavad georuumilist intelligentsust, mis põhineb maavaatluse ja geostatistilise analüüsi sünergilisel kasutamisel, võivad anda väärtuslikku ruumiliselt selget teavet, parandades tõendite esitamise võimet: kahjustatud piirkonna iseloomustus iseloomu, raskuse, ruumilise ulatuse, ajalise esinemise ja konkreetsete biofüüsikaliste parameetrite kvantitatiivsete muutuste hinnangute osas võib olla tugevaks toeks keskkonnakahjustuste hindamisel.
Reaalsete juhtumite kajastamine, mis on GIEDA projekti raames ette nähtud ka põhjaliku küsimustiku abil keskkonnaasutustele, on suunatud teadmiste jagamisele praktikutega, parandades suutlikkust nõuda ja esitada tõendeid, toetades seega keskkonnavastutuse direktiivi ja keskkonnakuritegude direktiivi kohast keskkonnakahju hindamist.