Projekti kirjeldus ja eesmärgid
Liikmesriikidel peavad olema asjakohased mehhanismid, et tagada ELi tuletatud kohustuste (ELi direktiivid ja keskkonnaalased määrused) täitmine. Nõuete täitmata jätmine võib toimuda erinevatel põhjustel, sealhulgas segadus, eeskirjade vähene mõistmine või mittevastavus, investeeringute puudumine, oportunism ja kuritegevus. Selle mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele sõltub rikkumiste laadist, ulatusest ja kestvusest. Tegelikkuses hõlmavad nõuete täitmise tagamise mehhanismid liikmesriikide kasutamist kolme suurt sekkumisviisi (mida ühiselt nimetatakse ‘keskkonnaalaste nõuete täitmise tagamine’), nagu on märgitud komisjoni dokumendis COM(2018)10[1]:
1. Nõuetele vastavuse edendamine aitab kohustatud isikutel täita nõudeid selliste vahendite abil nagu juhised, ‘korduma kippuvad küsimused’ ja abipunktid.
2. Nõuetele vastavuse jälgimine tuvastab ja iseloomustab kohustatud isiku käitumist ning tuvastab ja hindab mis tahes mittevastavust (konkreetsed mittevastavuse juhtumid või laiemad nõuetele vastavuse probleemid tööstussektoris või valdkonnas…), kasutades keskkonnajärelevalve ja muid kontrolle.
3. Järelmeetmed jõustamine tugineb haldus-, kriminaal- ja tsiviilõigusele, et peatada, takistada, karistada ja saada hüvitist nõuetele mittevastava käitumise eest ning soodustada nõuete täitmist.
IMPELi liikmed, enamasti inspekteerimis- ja jõustamisorganisatsioonid, keskenduvad sageli nõuetele vastavuse jälgimisele ja järelmeetmete võtmisele ning jõustamisele kui peamistele strateegiatele vastavuse tagamiseks ning neil on mõlema strateegia rakendamiseks õiguslik raamistik. Nõuetele vastavuse edendamine on pigem hallis tsoonis, mõnikord ei ole see seadusega hõlmatud, mõnikord on see teiste organisatsioonide ülesanne, mõnikord on see kui strateegia nõuete täitmise tagamiseks tähelepanuta jäetud, mõnikord peetakse seda liiga pehmeks… Samuti on see veidi hallis tsoonis, sest tavaliselt taandatakse see vahenditele nagu juhised ja teave… Kuigi nõuete täitmise edendamist võiks mõista laiemalt kui meetmete kogumit, mille eesmärk on suurendada asjaomase sihtrühma teadlikkust, teadmisi ja arusaamist õiguslikest kohustustest, mis toob seega kaasa püsiva muutuse käitumises, et saavutada eeskirjade vabatahtlik ja korrektne täitmine. Lisaks sellele võib nõuetele vastavuse edendamine olla mõnel juhul sobivam strateegia laiemate nõuetele vastavuse probleemide lahendamiseks kui pelgalt kontrollimine ja jõustamine.
Keskkonna- ja ruumilise arengu osakonna nimel tehtud flaami uuring, mille viis läbi professor Kurt Deketelaere (Leuveni ülikooli õigusteaduskond ja Helsingi ülikool), koostas IMPELi kolleegide abiga ülevaate ‘vastavuse edendamise vahenditest’. Olemasolevad näited nõuetele vastavuse edendamise kohta on jagatud nelja kategooriasse: teave ja koolitus, tehniline abi, läbipaistev teabevahetus ja nõuetele vastavuse stiimulid. Minikonverentsi eesmärk oli anda ülevaade nõuetele vastavuse edendamise kui tervikliku strateegia täielikust potentsiaalist, mis seisab ja töötab koos nõuetele vastavuse järelevalve ja järelmeetmete & jõustamise strateegiatega.