Keskkonnakonfliktide lahendamine naabruskonna dialoogi abil

Projekti kirjeldus ja eesmärgid

Projekt koosneb neljast etapist, mis viidi läbi aastatel 2005-2010.

Naabrusdialoogid ennetavad, haldavad ja lahendavad konflikte tõhusalt ja tulemuslikult, suurendades usaldust, otsides lahendusi, millest võidavad kõik osapooled, ja luues jätkusuutlikke häid naabrussuhteid. Nende eesmärk on jagada avalikult teavet, töötada välja soovitusi ettevõtte jaoks ning mõnikord isegi teha koostööd ja pidada läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele lahenduses.

Kogemused on näidanud, et selline süstemaatiline suhtlemisviis viib tulemusteni, mis võivad parandada keskkonnaseisundit ja mille tulemuseks on sageli parem keskkonnategevuse tulemuslikkus, kui seda võivad nõuda õigusaktid. Loomulikult peavad dialoogid ja nende tulemused olema kooskõlas seadusega ning need võivad ainult täiendada, mitte asendada ametiasutuste ja õigusaktide tavapäraseid kohustusi.

I. etapp

Projekti fookuses olid olemasolevad naabruskaebustega objektid, kus dialoogiprotsessi kasutati vabatahtliku vahendina, et püüda konflikti lahendada. Naabruskonna kaebused ja konfliktid tekivad sageli selliste objektide lähedal nagu tööstuslikud tootmisrajatised, jäätmekäitluskohad ja karjäärid, kuna need tekitavad heiteid või potentsiaalseid ohte, sealhulgas terviseriske. Eriti mõjutatud on objektid, mis on ehitatud asustatud alade lähedusse või mis on ümbritsetud elamurajoonidega. Konfliktid võivad keskenduda muredele seoses lõhna, müra, õhusaaste, õnnetuste, käitamishäirete või uute loatingimuste ja menetlustega.

Phase II – Tööriistakomplekt

Projekti keskmes oli ametiasutuste ja ettevõtete jaoks tööriistakomplekti väljatöötamine, kuidas naabruskonna dialoogi luua. Töövahendit sisaldab üksikasjalikku teavet selle kohta, millal, miks ja kuidas naabruskonna dialoogi kasutada. See vastab põhiküsimustele, nt rakendusvaldkondade või põhiprintsiipide kohta, ning toetab lugejat kuue sammuga, kuidas naabrusdialoogi sisse seada. Selles tuuakse välja võimalused ja antakse tuge kõigi dialoogipartnerite veenmisel – samas selgitatakse aga ka riske, piire ja seda, kuidas ületada raskusi. Samuti osutatakse, millal on parem mitte kasutada dialoogi ja toetuda traditsioonilistele vahenditele, et reguleerida ala, näiteks selleks, et vältida olulisi tervise- ja keskkonnariske.

III etapp – Enesehindamine

III etapi peamine eesmärk oli töötada välja suunised ametiasutustele ja ettevõtetele, kuidas hinnata oma naabrusdialoogi ja hinnata töökoormust.

IV etapp – Samm-sammult juhised

Projekti selle viimase etapi eesmärk oli edendada naabruskonna dialoogide kasutamist keskkonnakonfliktide lahendamise vahendina, töötades välja lühikesed samm-sammult juhised, mis põhinesid “tööriistakomplektil” ja “enesehindamise juhistel” ning katsetades neid reaalsete juhtumitega.

Projekti peamine tulemus on PowerPoint esitlus “Naabrusdialoog - vahend ettevõtete ja nende naabrite vaheliste konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks – menetlused – sammud – hindamine”.

Seotud failid/teave

• Brošüür ‘Naabrusdialoog (2005)