Keskkonnajärelevalve süsteemide tulemusnäitajad

Projekti kirjeldus ja eesmärgid

Projekti eesmärk oli töötada välja keskkonnainspektsiooni tulemusnäitajad. Projekti ulatuse osas lepiti kokku, et see peaks hõlmama RMCEIga seotud näitajaid
. Näitajad peaksid sisaldama sisend-, väljund- ja tulemusnäitajaid.

Ajurünnaku etapp

Esimeses etapis, toimus 2008. aastal. Rühm leppis kokku lühikeses loetelus näitajatest, mida tuleks tulevases IMPEL-projektis põhjalikumalt analüüsida. Projekti raames esitavad vabatahtlikud riigid valitud näitajate kohta vajalikud andmed, mida seejärel analüüsitakse ja arutatakse. Kuna andmete kogumist kõigi RMCEIga hõlmatud käitiste kohta peeti liiga koormavaks, lepiti kokku, et projekt peaks keskenduma IPPC-käitistele. Kui see annab võrreldavamad ja representatiivsemad andmed, võiks kaaluda täiendavat piiritlemist IPPC-direktiivi alusel üksikute sektoritega. Projekti lõpus tuleks hinnata selle ulatust.

Esindajate määratlemine

Selle eesmärk oli määratleda 10 tulemusnäitajat, mis pakuti välja 2008. aasta IMPELi projektis "Ajurünnak IMPELi projekti kohta keskkonnainspektsioonidele tulemusnäitajate väljatöötamiseks", hinnata nende tugevusi ja nõrkusi ning teha katseproov IMPELi liikmete lühikese nimekirja hulgas. Selle põhjal pakuti välja läbivaadatud ja võimalikult täpselt määratletud näitajate nimekiri koos iga näitaja kvalitatiivse hinnanguga.

Projekti käigus osutus kogu ELi hõlmavate võrreldavate näitajate määratlemine liikmesriikide vaheliste poliitiliste ja operatiivsete raskuste tõttu äärmiselt keeruliseks. Pilootprojekt näitas, et võrreldavus on sageli madal, andmete kättesaadavus varieeruv ja vastuste ulatus suur. Samuti lepiti kokku, et kavandatud näitajate loetelu ei iseloomusta inspektsioonide tõhusust. See on osaline hinnang nende suutlikkusele.

Teeakse mõned soovitused nende kasutamise viisi kohta: eelkõige on parem kasutada mitut näitajat kui ühte ning näitajad tuleb kombineerida kvaliteedile suunatud vahenditega. Jõuti järeldusele, et oleks kasulik korraldada IMPELi ja komisjoni ning teiste asjaomaste osapoolte (nt OECD) vahel põhjalik arutelu, et täiendavalt uurida, milliseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hindamisvahendeid, nagu auditid, vastastikused eksperdihinnangud (IRI), konkreetsed valdkondlikud/direktiivipõhised väljund- ja tulemusnäitajad ning nende kombinatsioonid, võiks kasutada inspektsioonide tulemuslikkuse üleeuroopaliseks järelevalveks.

Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete hindamisvahendite uurimine keskkonnainspektsioonide tulemuslikkuse hindamiseks kogu ELis

Projekti eesmärk oli uurida hindamisvahendite praegust ja võimalikku kasutamist keskkonnainspektsioonide hindamiseks kogu ELis.
Es uuriti erinevaid näitajaid ja hindamisvahendeid ning hinnati nende kasutamist kolme liiki hindamiseks:

• üksiku inspektsiooni poolt, et mõõta selle tulemuslikkust ja teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad;
• väline kontroll selle üle, kas inspektsioonil on olemas tõhusaks tegutsemiseks vajalikud "ehituskivid"; ja
• võimaluse korral inspektsioonide võrdlemiseks liikmesriigi piires ja kogu ELis.

Selle projektiga ei ole suudetud kindlaks teha ühtset numbriliste näitajate kogumit, mida saaks lisada hindamisvahenditesse ning mida saaks kasutada õiglaselt ja sisukalt inspektsioonide tulemuslikkuse numbriliseks järjestamiseks kogu Euroopa Liidus. Selle põhjuseks on asjaolu, et iga inspektsiooni tegevusolud võivad olla märkimisväärselt erinevad. Selle projekti raames on siiski kindlaks tehtud põhimõtted, mis võimaldavad piiratud võrdlust tulemusnäitajate alusel. Selliste võrdluste esmane eesmärk peaks olema võimaldada inspektsioonidel mõista, millised meetmed on kõige rohkem tulemusi mõjutanud (st põhjuslikkus), mõista paremini alternatiivseid lähenemisviise, mis on teatud tingimustes tõhusad, ja soodustada parimate tavade jagamist. Tulemusnäitajate kasutamine edetabelite või muude edetabelite koostamise hõlbustamiseks ei ole soovitatav. Erinevad lähenemisviisid andmete kontrollimisele, ühiste määratluste puudumine ja erinevused kohalikus kontekstis ei võimalda tõenäoliselt õiglast või sisulist võrdlust ning riskib, et hindamine muutub pigem vaidluste allikaks kui parendamisvahendiks.

Seotud failid/teave

• Tegutseme õigesti metoodika