Elektroonikaromude direktiivi rakendamine

Projekti kirjeldus ja eesmärgid

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on üks kiiremini kasvavatest jäätmevoogudest ELis: 2005. aastal tekkis neid umbes 9 miljonit tonni ja 2020. aastaks peaks nende hulk kasvama üle 12 miljoni tonni. Elektroonikaromud sisaldavad keerulist segu materjalidest ja komponentidest, mis on osaliselt ka ohtlikud. Kui elektroonikaromusid ei hallata nõuetekohaselt, võivad need põhjustada suuri keskkonna- ja terviseprobleeme. Samuti nõuab elektroonikaseadmete tootmine nappide ja kallite ressursside kasutamist.

Eesti on nende probleemidega tegelemiseks Euroopa Liit kehtestanud kaks õigusakti: Direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (WEEE-direktiiv) ja direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (RoHS-direktiiv). Esimene elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv (direktiiv 2002/96/EÜ) jõustus 2003. aasta veebruaris. Direktiiviga nähti ette kogumissüsteemide loomine, mille raames tarbijad tagastavad oma elektroonikaromud tasuta. Nende süsteemide eesmärk on suurendada elektroonikaromude ringlussevõttu ja/või korduvkasutamist.
2008. aasta detsembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vaadata direktiiv läbi, et tegeleda kiiresti kasvava jäätmevooga. Uus elektroonikaromude direktiiv 2012/19/EL jõustus 13. augustil 2012 ja jõustus 14. veebruaril 2014.

Projekti eesmärgid

1. Parandada elektroonikaromude ebaseaduslike vedude avastamist riikidesse, kus on kehvad töötlemisvõimalused (Aafrika riigid), luues suunised elektroonikaromudirektiivi VI lisa ühtsemaks tõlgendamiseks ja jõustamiseks.
2. Valmistada dokumendianalüüs elektroonikaromude direktiivi rakendamise kohta siseriiklikes õigusaktides, mis käsitlevad broomitud leegiaeglustavaid aineid sisaldavate plastijäätmete töötlemist. Lisaks sellele parandada BFRi sisaldavate plastijäätmete seiret, stimuleerida täitetoiminguid selles valdkonnas, vahetades teavet, töömeetodeid ja juhtumiuuringuid. Peamine eesmärk on vältida ohtlike jäätmete järgmist põlvkonda, kasutades PBDE- ja PBB-ainetega saastunud plastijäätmeid uutes plasttoodetes (vt POP-määruse ja ROHSi nõuded).
3. Kogemuste, parimate tavade ning võimaluste ja võimatuste jagamine selle kohta, kuidas jõustamine võib aidata kaasa täpsemale aruandlusele, aga ka positiivsele panusele elektroonikaromude suuremale ja paremale kogumisele ja ringlussevõtule, ning kuidas käsitleda ohtlikke aineid elektroonikaromudes.

Tulemused

• Töö selle nimel, et kõikides liikmesriikides oleks piisav kontroll ja ühtne jõustamise tase seoses elektroonikaromude direktiivi VI lisaga
.
• Töötada selle nimel, et kõikides liikmesriikides oleks piisav kontroll ja ühtne jõustamise tase seoses ohtlike ainete (BFR) sisaldusega elektroonikaromudes
.
• Komisjonile tagasiside andmine rakendamise ja jõustamisega seotud raskuste kohta
• Ühtsem klassifitseerimissüsteem.