TERMINOLOOGIA

Term (tähestikulises järjekorras)	Määratlus
Kinnitus	Keskkonnakahjustuse ja otsese kahjuohu vihjete ja tõendite kindlakstegemine teabe ja andmete kogumise, analüüsi ja sündmuse, loodusvaradele avalduvate mõjude, keskkonnakvaliteedi seisundi eel- ja järelhindamise kaudu. Kindlustamine võib toimuda ka muude uurimismeetoditega, nagu modelleerimine, riskihindamine, eksperthinnang jne.
Bioloogiline mitmekesisus	Terminit “bioloogiline mitmekesisus” kasutatakse käesolevas praktilises juhendis ja tabelites elupaikade ja lindude direktiiviga kaitstud liikide ja looduslike elupaikade tähenduses ning – kui liikmesriik on võtnud vastu selle laienduse – need, mis sisalduvad siseriiklike looduskaitsealaste õigusaktide samaväärsetes sätetes.
Kahjustustegurid¹	Tegurid, mis kahjustavad ELD alusel kaitstavat loodusressurssi. Nad kujutavad endast keskkonnakahju allikat. Pange tähele, et vastavalt ELi ühise turukorralduse teatisele tuleks neid nimetada potentsiaalseteks kahjustusteguriteks seni, kuni kahjustustegurid ei ole keskkonnakahju põhjustanud. Käesolevas praktilises juhendis nimetatakse neid lihtsuse huvides alati kahjuteguriteks.
Kahjustusjuhtum¹	Kõik võimalikud sündmused, mis võivad põhjustada keskkonnakahjustusi, olgu selleks siis õnnetus, jätkuv reostus, liigne saastumine, loomade tapmine jne. Pange tähele, et vastavalt ELi KOM teatisele tuleks seda nimetada potentsiaalseks kahjustavaks sündmuseks seni, kuni kahjustav sündmus ei ole põhjustanud keskkonnakahju. Käesolevas praktilises juhendis nimetatakse seda lihtsuse huvides alati kahjustavaks sündmuseks.
Keskkonnakahjustuse vihjete kindlaksmääramine kahjustuse	Sõelumisfaasi läbinud võimalike keskkonnakahjustuste juhtumite hindamise protsess. See protsess on eelnenud tõendite kindlakstegemisele. Vihjete määramise eesmärk on tuvastada olulise keskkonnakahju ja otsese kahjuohu kandidaatjuhtumid ning jätta kõrvale mittekandidaatjuhtumid. See hõlmab selliste andmete, asjaolude ja muude faktiliste või õiguslike asjaolude kogumist ja hindamist, mis viitavad olulise kahju või otsese kahjuohu võimalikule esinemisele ELD nõuete valguses. See puudutab hinnanguid mõju allika omaduste ja loodusvaradele avalduvate mõjude kohta. Näiteks võivad keskkonnakahjustuse viited puudutada potentsiaalselt saastunud pinnase sõelumiskontsentratsiooni väärtuste ületamist.
Keskkonnakahjustuse tunnuste kindlaksmääramine	Kandidaatide olulise keskkonnakahjustuse juhtumite hindamise protsess, mis kinnitab neid kui olulise keskkonnakahjustuse juhtumeid. See protsess eelneb kahju kvantifitseerimise kavandamise etapile ning parandusmeetmete määratlemisele ja kavandamisele maa puhul ning esmaste, täiendavate ja kompenseerivate meetmete võtmisele vee ja bioloogilise mitmekesisuse kahjustuste puhul (kui see on vajalik). Tõendite kindlaksmääramise eesmärk on seega kinnitada olulise keskkonnakahju või otsese kahjuohu juhtumite esinemist ELD nõuete valguses.
DRIVER	See on kutsetegevus, mis vastutab kahju ja/või otsese kahjuohu eest. Sest ELD art. 2, par. 7. “kutsetegevus” tähendab mis tahes tegevust, mis toimub majandustegevuse, äritegevuse või ettevõtluse käigus, sõltumata selle era- või avalik-õiguslikust, kasumlikust või mittetulunduslikust iseloomust. ELD art. 2, par. 6. “operaator” - füüsiline või juriidiline, era- või avalik-õiguslik isik, kes teostab või kontrollib kutsetegevust või, kui see on siseriiklikes õigusaktides ette nähtud, kellele on delegeeritud otsustav majanduslik pädevus sellise tegevuse tehnilise toimimise üle, sealhulgas sellise tegevuse loa või volituse omanik või isik, kes registreerib või teavitab sellist tegevust.
ELD juhtum ja mitte-ELD juhtum	ELD-juhtum on juhtum, mille puhul keskkonnakahju või otsene oht on ELD nõuete valguses märkimisväärne. Non-ELD juhtum on juhtum, kus keskkonnakahju ELD alusel ei ole tekkinud või seda ei ole kindlaks tehtud.
Keskkonnakahju	ELD artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et “keskkonnakahju” tähendab: (a) kaitstavate liikide ja looduslike elupaikade kahjustamine, mis on mis tahes kahju, mis avaldab olulist kahjulikku mõju selliste elupaikade või liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele või säilitamisele. Selliste mõjude olulisust tuleb hinnata lähtetingimuste suhtes, võttes arvesse I lisas sätestatud kriteeriume; Kaitsealustele liikidele ja looduslikele elupaikadele tekitatud kahju ei hõlma eelnevalt tuvastatud kahjulikku mõju, mis tuleneb ettevõtja tegevusest, mille asjaomased asutused on selgesõnaliselt heaks kiitnud vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 või artikli 16 või direktiivi 79/409/EMÜ artikli 9 rakendussätetele või, ühenduse õigusega hõlmamata elupaikade ja liikide puhul, vastavalt siseriikliku looduskaitseseaduse samaväärsetele sätetele. (b) veekahjustus, mis on mis tahes kahjustus, mis mõjutab oluliselt kahjulikult: (i) asjaomaste vete ökoloogilist, keemilist või kvantitatiivset seisundit või ökoloogilist potentsiaali, nagu on määratletud direktiivis 2000/60/EÜ, välja arvatud kahjulik mõju, kui kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 4 lõiget 7; või (ii) asjaomase mereakvatooriumi keskkonnaseisundit, nagu on määratletud direktiivis 2008/56/EÜ, niivõrd kui merekeskkonna keskkonnaseisundi konkreetseid aspekte ei ole juba käsitletud direktiivis 2000/60/EÜ. (c) maismaakahjustus, mis on igasugune maismaa saastumine, mis tekitab olulise ohu, et inimeste tervist kahjustatakse ainete, valmististe, organismide või mikroorganismide otsese või kaudse sissetoomise tõttu maismaale, maismaa pinnale või maa alla. Vt ELi KOM teatis “keskkonnakahjustuse” mõiste kõigi aspektide kohta.
EU KOM teatis	Komisjoni teatis K(2021) 1860 (lõplik) pealkirjaga “Suunised, millega nähakse ette mõiste “keskkonnakahju” ühine arusaam direktiivi 2004/35/EÜ (keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta) artiklis 2 määratletud mõistest” ja mis avaldati 25. märtsil 2021.
Kahjustustegurite viivitamatu ohjamine	ELi COM teatis määratleb seda kui “kõik võimalikud meetmed, et viivitamata kontrollida, piirata, kõrvaldada või muul viisil hallata asjaomaseid saasteaineid ja/või muid kahjustustegureid, et piirata või vältida edasist keskkonnakahju ja kahjulikku mõju inimeste tervisele või teenuste edasist kahjustamist”. Koos vajalike parandusmeetmetega tuleb need võtta, kui on tekkinud keskkonnakahju (vt ELD artikli 6 lõike 1 punkt a).
Kahju otsene oht	Art. 2, par. 9, ELD määratleb seda kui “piisavat tõenäosust, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju”.
IMPACT	Kahjulik mõju ELD alusel loodusressursi võrdlusmõistele.
ISPD tabelid	ISPD tabelid on keskkonnakahju hindamiseks kohandatud ja CAED suunistes ja tabelites välja pakutud DPSIR mudeli IMPACT, STATE, PRESSURE ja DRIVER komponente käsitlevad tabelid. Vaata "Selgitavad märkused" lehte, et teada saada, kuidas nende struktuur, sisu ja eesmärk on.
PRESSURE	Potentsiaalsed kahjulikud sündmused ja nendega seotud potentsiaalsed kahjustustegurid, mis põhjustavad ELD alusel kaitstavatele loodusvaradele mõju või potentsiaalset mõju. Teisisõnu, PRESSURE kujutab endast potentsiaalseid kahjustavaid sündmusi ja potentsiaalseid kahjustustegureid, mis avaldavad ELD alla kuuluvatele kaitstavatele loodusvaradele IMPACTi või potentsiaalset IMPACTi.
Võrdlusmõisted¹	ELi KOM teatises on sätestatud: “Kõigi kolme loodusvarade kategooria puhul kasutatakse “keskkonnakahju” määratluses võrdlusmõisteid, et määrata kindlaks, kas kahjulik mõju on asjakohane. Kaitsealuste liikide ja looduslike elupaikade puhul on võrdlusmõiste nende liikide ja elupaikade soodne kaitsestaatus. Vee puhul on see vee ökoloogiline, keemiline või kvantitatiivne seisund või vee ökoloogiline potentsiaal vastavalt vee raamdirektiivile ja merestrateegia raamdirektiivi kohane mereakvatooriumi keskkonnaseisund, millel on erinevad mõõtmed. Maa puhul on see riskid inimeste tervisele. Nende võrdlusmõistete ülesanne on anda parameetrid ja kriteeriumid, mille alusel saab uurida kahjulike mõjude asjakohasust. Mõisted annavad elemendid, mille suhtes tuleb mõõta kahjulikke mõjusid.”
Screening	Juhtudele eelhindamine, et tuvastada võimalike keskkonnakahjustuste ja otsese kahjuohu juhtumid ning jätta kõrvale võimalikud keskkonnakahjustused ja otsese kahjuohu juhtumid (algusest peale). Sõelumisfaas on hindamise väga varajane etapp (enne vihjete kindlaksmääramist). Seda võib läbi viia ilma igasuguse tuvastamise/uurimise tegevuseta, seega ainult esimese kättesaadava teabe/andmete valguses sündmuse ja selle tagajärgede kohta (mõju/mõjusid ei hinnata). Näiteks viiakse sõelumine läbi teabe ja andmete põhjal, mille edastab ettevõtja või asutus sündmuse kohta teatava teate kaudu. Näiteks võib sõelumine olla kasulik keskkonnainspektorite jaoks, et tuvastada võimalikke keskkonnakahjusid või otsest kahjuohtu, mis tulenevad mittevastavustest, mis on avastatud reguleeritud/reguleerimata tegevuskohtade rutiinsete/mitte-rutiinsete kontrollide käigus.
STATE	Põhitingimused loodusvarale, nagu on määratletud art. 2, par. 14 ELD. ELi KOM teatises antakse mõningaid juhiseid, kuidas määrata kindlaks lähteolukord.

¹ Vt ELi KOM teatis K(2021) 1860 lõplik.