Kui juba mainitud, on keskkonnakahjustuse kindlakstegemiseks vaja kontrollida tõendeid sellise kahjustuse kohta.
Kuid hindamine ja järeldus selle kohta, kas keskkonnakahju on tekkinud, võib olla ressursimahukas, keeruline ja võtta pikema aja jooksul. Seetõttu võib keskkonnakahjustusele viitavate vihjete varajane tuvastamine olla väärtuslik, et hõlbustada keskkonnakahjustuse tekkimise tõenäosuse sõelumist enne nende ressursside sidumist.
Praktikas on tegemist nende elementide eelneva määratlemisega, mis uurimise eelfaasis hinnates viitavad keskkonnakahjustuse võimalikule esinemisele ja suunavad uurimise tõendite kindlaksmääramise faasi.
Tegelikult, kui on olemas üks või mitu vihjet kahjustuse kohta, on vaja muid uuringuid, et kinnitada kahjustuse olemasolu. Vastupidi, kui vihjeid ei leita, võib keskkonnakahju hindamine ELD alusel lõppeda juhtumi registreerimisega kui “mitte-ELD juhtum”, mis tähendab juhtumit, kus keskkonnakahju ELD alusel ei ole tekkinud või ei ole kindlaks tehtud (vt punkt 1.6 – Terminoloogia). Lisaks sellele, kui andmed või teave on ebapiisav, et teha otsus, tuleks hinnata võimalust/õiguspärasust/vajadust/kasu täiendavate andmete/teabe kogumiseks/nõude esitamiseks täiendavate uurimiste kaudu.
Kuid ISPD tabelid on lisaks keskkonnakahjustuse vihjete tuvastamiseks mõeldud näitajatele lisanud ka näitajad, mis annavad teile nende määratluse või analoogia jaoks otseselt tõendeid keskkonnakahjustuse kohta. Lisaks nendele tõendavatele näitajatele tuleb märkida, et isegi mõned vihjete näitajad võivad ise esindada keskkonnakahjustuse suurt tõenäosust, kui nende väärtus on märkimisväärne.
Seega võivad eelhindamise etapid, nimelt sõelumine ja kahjustuste vihjete tuvastamine, olla ka mitteekspertide poolt läbi viidavad, ekspertide hinnangu asemel, tänu sellele metoodikale, mis põhineb keskkonnakahju hindamiseks kohandatud DPSIR-mudeli kasutamisel, millele on lisatud ISPD tabelid eelnevalt määratletud näitajatest, mis on kasulikud võimalike ELD juhtumite hindamiseks. Selle asemel tuleks ELD-kahju tõendite kindlaksmääramine viia läbi eksperdihinnangu alusel bioloogilise mitmekesisuse hindamise, veemajanduse ja seire ning maapinna saastumise puhul, mille puhul DPSIR kohandatud metoodika ja ISPD tabelid võivad olla kasulikuks vahendiks ja metoodiliseks juhiseks nende eksperdihinnangu andmisel.
Märkus: ISPD-tabeleid võib kasutada kogu uurimise ajal. See tähendab, et ISPD-tabeleid võib kasutada ja täita andmete, teabe ja hinnangutega alates sõelumisfaasist kuni keskkonnakahjustuse kindlakstegemiseni.
Iga ISPD-mudeli komponendi jaoks on välja töötatud ISPD-tabelid, mis sisaldavad näitajaid, milles on veergudes määratletud järgmised elemendid:
- OBJEKTIIV: sisaldab iga näitajate rühma hindamise eesmärki;
- INDIKAATORID: sisaldab iga näitaja määratlust;
- KIRJELDUS: sisaldab võimaliku näitaja kvalitatiivsete/kvantitatiivsete väärtuste kirjeldust (kvantitatiivsed väärtused võivad olla olulisuse künnised);
- NOTES: sisaldab näitaja’väärtusi uuritava juhtumi puhul;
- EVALUATION: sisaldab iga näitajate rühma hinnangut, mis on rühmitatud eesmärkide kaupa;
- VAHELINE JUHTIMUS: sisaldab uuritava juhtumi vahehindamist.
märkus: ISPD tabelid ei ole ammendavad, st vastavalt kasutaja vajadustele võib lisada juhtumipõhiseid näitajaid, kui need liigitatakse hindamise eesmärgi järgi.