Keskkonnakahjude hindamisel võib olla kasu valitud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate/parameetrite (või indeksite) hindamisest.
Need näitajad võivad olla tuletatud keskkonnamõju hindamisel kasutatavatest näitajatest või rahvusvahelistes standardjuhistes või ELi’s ja riikide’ tehnilistes eeskirjades sisalduvatest näitajatest, mis käsitlevad mõju kaitstavatele liikidele ja looduslikele elupaikadele, veele ja maale.
Allpool on kirjeldatud uut keskkonnakahju hindamise metoodikat ELD raames, mis põhineb näitajate rühmitamisel konkreetsete hindamiseesmärkide ümber, mis on kooskõlas DPSIR (Driver, Pressure, Source, Impact, Response) mudeliga.
Keskkonnakahju hindamine vastavalt ELD-le põhineb kahjustava sündmuse uurimisel ja hõlmab kahjustavate tegurite tuvastamist ja iseloomustamist, põhjusliku seose kindlaksmääramist kutsetegevuse/kahjustava sündmuse/kahjustavate tegurite ja kahjulike mõjude vahel ning eelkõige selle kindlaksmääramist, kas kahjulikud mõjud seoses kaitstavate loodusvarade algtingimustega on ELD nõuete kohaselt tõenäoliselt märkimisväärsed või olulised.
Keskkonnakahju kindlaksmääramine võib põhineda valitud näitajatel, mis kirjeldavad esiteks kahjulikku mõju loodusvara lähtetingimustele (keskkonnakahju esinemise eeltingimus) ja teiseks kahjuliku sündmuse ja kahjustustegurite omadusi.
Välja on pakutud uus metoodiline lähenemine, kohandatud DPSIR-meetod, mis võib hõlbustada keskkonnakahjustuse lihtsat ja standardiseeritud määramist.
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) on võtnud DPSIR-mudeli vastu üldise võrdlusalusena integreeritud lähenemisviisile keskkonnaseisundi aruandlusprotsessides, mis viiakse läbi mis tahes Euroopa või riiklikul tasandil. Mudel pakub välja üldise võrdlusstruktuuri, et esitada mis tahes keskkonnateemat iseloomustavate elementide ja seoste kogum, mis seob selle teemaga seotud poliitikavaldkondadega.
Mudeli DPSIR struktuur koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud põhjuslikes seostes (vt joonis 2):
• DRIVER: tegevused, nii inimtekkelised kui ka looduslikud, mis on võimelised määrama survet keskkonnale;
• PURUSTUS: keskkonnale mõjurite poolt avaldatav surve;
• STATE: keskkonnaressursside füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused;
• IMPACT: negatiivne mõju ökosüsteemidele, inimeste ja loomade tervisele ning majandusele;
• VASTUS: keskkonnakoormuse ja -mõjude vähendamiseks rakendatud vastumeetmed ja valitsuse meetmed.