DPSIR-mudel, mis on kohandatud keskkonnakahju hindamiseks

Keskkonnakahjude hindamisel võib olla kasu valitud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate/parameetrite (või indeksite) hindamisest.
Need näitajad võivad olla tuletatud keskkonnamõju hindamisel kasutatavatest näitajatest või rahvusvahelistes standardjuhistes või ELi’s ja riikide’ tehnilistes eeskirjades sisalduvatest näitajatest, mis käsitlevad mõju kaitstavatele liikidele ja looduslikele elupaikadele, veele ja maale.
Allpool on kirjeldatud uut keskkonnakahju hindamise metoodikat ELD raames, mis põhineb näitajate rühmitamisel konkreetsete hindamiseesmärkide ümber, mis on kooskõlas DPSIR (Driver, Pressure, Source, Impact, Response) mudeliga.

Keskkonnakahju hindamine vastavalt ELD-le põhineb kahjustava sündmuse uurimisel ja hõlmab kahjustavate tegurite tuvastamist ja iseloomustamist, põhjusliku seose kindlaksmääramist kutsetegevuse/kahjustava sündmuse/kahjustavate tegurite ja kahjulike mõjude vahel ning eelkõige selle kindlaksmääramist, kas kahjulikud mõjud seoses kaitstavate loodusvarade algtingimustega on ELD nõuete kohaselt tõenäoliselt märkimisväärsed või olulised.
Keskkonnakahju kindlaksmääramine võib põhineda valitud näitajatel, mis kirjeldavad esiteks kahjulikku mõju loodusvara lähtetingimustele (keskkonnakahju esinemise eeltingimus) ja teiseks kahjuliku sündmuse ja kahjustustegurite omadusi.
Välja on pakutud uus metoodiline lähenemine, kohandatud DPSIR-meetod, mis võib hõlbustada keskkonnakahjustuse lihtsat ja standardiseeritud määramist.
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) on võtnud DPSIR-mudeli vastu üldise võrdlusalusena integreeritud lähenemisviisile keskkonnaseisundi aruandlusprotsessides, mis viiakse läbi mis tahes Euroopa või riiklikul tasandil. Mudel pakub välja üldise võrdlusstruktuuri, et esitada mis tahes keskkonnateemat iseloomustavate elementide ja seoste kogum, mis seob selle teemaga seotud poliitikavaldkondadega.

Mudeli DPSIR struktuur koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud põhjuslikes seostes (vt joonis 2):
•    DRIVER: tegevused, nii inimtekkelised kui ka looduslikud, mis on võimelised määrama survet keskkonnale;
•    PURUSTUS: keskkonnale mõjurite poolt avaldatav surve;
•   STATE: keskkonnaressursside füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused;
•    IMPACT: negatiivne mõju ökosüsteemidele, inimeste ja loomade tervisele ning majandusele;
•    VASTUS: keskkonnakoormuse ja -mõjude vähendamiseks rakendatud vastumeetmed ja valitsuse meetmed.

Figure 2 - DPSIR model applied to Environmental Impact Assessment.

DPSIR-mudeli kohandamiseks keskkonnakahju määramiseks pööratakse tsükkel ümber, IMPAKTIJALT DRIVERILE, nagu on näidatud vt joonisel 3 ja kirjeldatud allpool¹:
- IMPACT: kahjulik mõju loodusvarade võrdlusmõistele, mis on tekkinud kahjustava sündmuse ja kahjustustegurite poolt;
- STATE: loodusvarale kahjuliku sündmuse ja kahjustustegurite kahjuliku mõju poolt mõjutatud loodusvarade võrdlusaluste ja muude omaduste suhtes valitsev lähteolukord;
- PRESSURS: DRIVERi poolt tekitatud kahjustav esinemine ja kahjustustegurid, mis võivad põhjustada ELD raames loodusvarale potentsiaalset keskkonnakahju;
- DRIVER: ELD III lisas loetletud kutsetegevused ja muud kutsetegevused (süü või hooletuse korral²), mis tekitavad kahjulikke esinemis- ja kahjustustegureid.
- KORRALDUS: parandusmeetmed, mida keskkonnakahjustuse põhjustanud vastutav käitaja peab rakendama, et taastada loodusvarade algseisund või selle suunas (esmane parandus) või, kui see ei ole võimalik, sekkuda täiendava ja kompenseeriva (vahepealse kahju puhul) parandusmeetmega.

ISDPR MODEL - sen_ars

DPSIR-tsükkel on vastupidine, sest keskkonnakahjustuse vihjete ja tõendite kindlaksmääramisel on kõige olulisemad ja esmased andmed ja teave, mida koguda, seotud kahjuliku mõjuga (IMPACT) loodusvaradele võrreldes nende lähteolukorraga (STATE), isegi pärast vahejuhtumit, kui teil on teadmised kahjuliku sündmuse ja kahjustustegurite kohta, kuid teil võib puududa teave kahjuliku mõju kohta loodusvaradele. Järgnevalt aitab kahjuliku esinemise ja kahjustustegurite (PRESSURE) suuruse ja ohtlikkuse tuvastamine ja määramine kaasa keskkonnakahjustuste vihjete tuvastamisele, kui on ebapiisavad andmed ja teave loodusvaradele avalduva kahjuliku mõju kohta.
Lõpuks kasutatakse andmeid ja teavet kahjuliku esinemise ja kahjustustegurite (PRESSURE) ning kahjulike mõjude (IMPACT) kohta, mida võrreldakse kutsetegevuse omadustega (DRIVER), et hinnata põhjuslikku seost kutsetegevuse ja kahjulike mõjude vahel. Tegelikult sisaldab DRIVER tabel näitajaid, mis aitavad tuvastada vastutavat kutsetegevust kas siis, kui kahjulik esinemine on teada või on esialgu teadmata.
Keskkonnakahjustuse määramiseks kohandatud DPSIR-mudelit (edaspidi “ISPD-mudel”) võib seega kasutada alates hindamise varasest etapist, nt sellest, kas teave kutsetegevuse kohta on teada või teadmata, kuni hindamisprotsessi lõpuni, st kogu keskkonnakahjustuse määramise protsessi jooksul.
märkus: Vastusekomponendi sisu ei ole selles projekti staadiumis välja töötatud.
Iga komponent (nimelt iga kast joonisel 3) ISPD-mudelis võib “sisaldada” andmeid ja teavet, mida võib hinnata, et tuvastada ja määrata kindlaks eelkõige kahjustuste vihjeid, et teha kindlaks, kas keskkonnakahjustuse tõendite edasine uurimine ELD alusel on õigustatud või mitte, teiseks, et tuvastada ja määrata kindlaks kahjustuste tõendid. Kuid nagu joonisel 3 võib näha, võib mõnel juhul tuvastada ja määrata kahju tõendid otse ilma vihjeid määramata, kui uurimise varajases etapis olemasolev teave on piisav, et määrata kindlaks loodusvarale avaldatava kahjuliku mõju olulisus vastavalt ELD-le.
Seega võib ISPD-mudeli iga komponenti kirjeldada eelnevalt määratletud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate loeteluga, et viia läbi keskkonnakahjustuse vihjete ja tõendite kindlaksmääramine näitajate väärtuste ja teabe hindamise alusel.
DPSIRi erinevaid komponente kirjeldavaid näitajaid saab iseloomustada ka eesmärkide, asjakohasuse ja olulisuse poolest ISPD tabelitesse, et hinnata juhtumit ja tuvastada keskkonnakahjustuse³ vihjeid ja tõendeid.

1 Sarnane lähenemisviis on pakutud suunises AA.VV.- “Metodologie e criteri di riferimento per la valutazione del danno ambientale ex parte sesta del Dlgs 152/2006” - Linee Guida SNPA 33/2021” keskkonnakahjustuse hindamiseks veele. Käesolevas praktilises juhendis on see meetod läbi vaadatud ja laiendatud kõigi loodusvarade kahjustuste hindamiseks.
2 ELDs on muude kui III lisas loetletud tegevuste süüpõhine vastutuse režiim viidatud ainult bioloogilisele mitmekesisusele tekitatud kahjule (vt punkt 5.3). Siiski on käesolevas praktilises juhendis ELD süüpõhine vastutuse režiim laiendatud vee- ja maakahjudele, viidates mõnele siseriiklikule õigusaktile.
3 Selleks on tabelites kasutatud värvi- ja sümbolikoode.