Kahjustus on ELDs määratletud kui “loodusvarade mõõdetav kahjulik muutus või loodusvarade teenuse mõõdetav halvenemine, mis võib toimuda otseselt või kaudselt”. Kahju tekkimine ei tekita kohustusi, kuid ELi KOM teatise kohaselt on kahju mõiste mõistmine oluline keskkonnakahju mõistmiseks.
Teatises tuuakse välja neli mõistet “kahju” määratluses:
1. Oluline ulatus, mida kahjustatakse loodusvarad või teenus. Loodusvarad on ELD-s täiendavalt määratletud kui kaitstavad liigid ja looduslikud elupaigad, vesi ja maa. Loodusvarade teenused tähendavad “funktsioone, mida loodusvara täidab teise loodusvara või üldsuse hüvanguks”.
2. ebasoodsad mõjud – loodusvarade endi ja loodusvarade teenuse ebasoodne muutmine või kahjustamine. Iga keskkonnakahjustuse liigi puhul on teatises loetletud kahjulikud mõjud, viidates teatavatele mõistetele, millele viidatakse seal kui “võrdlusmõistetele” (vt punkt 3.1), millest paljudele viidatakse või millele osutatakse ELD I ja II lisas. Mõiste “kahju” ei ole iseseisev ja seda tuleb lugeda “keskkonnakahju” määratluse valguses. Seega peab näiteks vee poolt pakutavate teenuste kahjustamisega kaasnema märkimisväärne kahjulik mõju asjaomaste veekogude seisundile.
3. Kahjuliku mõju ulatus kahjulik muutus või kahjustus peab olema mõõdetav.
4. Ebasoodsa mõju tekkimise viisid – otseselt või kaudselt, nt saasteaine otsene kandmine maapinnale või maapinnale, mis põhjustab märkimisväärset ohtu inimeste tervisele, või õhusaasteaine levik maapinnale, mis seejärel kaudselt kujutab endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele.
Need võrdlusmõisted sisalduvad käesoleva praktilise juhendi asjakohastes tabelites IMPACT ja STATE keskkonnakahjustuse vihjete hindamiseks.