Vesi ja maa

Saastatud alade haldamine on protsess, mis on liikmesriikides erineva kiirusega. See tuleneb osaliselt õigusaktide erinevusest, mis tähendab erinevaid määratlusi, nagu näiteks "potentsiaalselt saastunud alad", "saastunud alad", "tervendatud alad". Seetõttu käivitas Euroopa Komisjon ja Teadusuuringute Ühiskeskus koos EMP-EIONET võrgustikuga algatuse, et leida ühiseid määratlusi ja 2018. aastal liikmesriikides läbiviidud uuringut (https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/statuslocal-soil-contamination-europe-revision-indicator-progress-management-contaminated-sites), mille tulemusel määratleti 6 objekti staatust.

Põhjavesi on ja jääb väärtuslikuks ressursiks keskkonna ja erinevate inimtegevuste jaoks. Keskkonna- ja inimtekkeline surve sellele ressursile hõlmab muu hulgas kliimamuutusi (põud, üleujutused jne), (liigset) veevõttu ja reostust (punkt- ja hajureostus). Vee korduvkasutamine, vee puhverdamine ja infiltratsioon on mõned võimalikud meetmed, et vähendada meie vajadust värske põhjavee järele ja täiendada selle varusid. Sellest hoolimata on põhjavee puurimine ja võtmine erinevatel eesmärkidel jätkuvalt vajalik. Põhjaveepuudus ei ole enam ainult kuivade või Vahemere piirkonna riikide probleem. Hiljutised pikaajalised põuaperioodid on korduvalt teinud selgeks, et põhjaveevarusid tuleb hoolikalt hallata (nii veevõtmine kui ka taastamine) kõigis Euroopa liikmesriikides ja riikides.

Mitmed uurimisasutused on aastaid töötanud vaalaliste seirega, kasutades vaatlusplatvormina suuri laevu ja parvlaevu. Kaks peamist Euroopa võrgustikku on ISPRA juhitud FLT MED NETwork ja ORCA juhitud Atlandi võrgustik (mis avaldab igal aastal Euroopa vaalaliste olukorra kohta aruande). Võrgustikud laienevad ka Vahemere piirkonna lõunapoolsetele riikidele (näiteks Tuneesia ja Maroko). Kõik erinevate uurimisasutuste rühmajuhid peavad kindlasti kohtuma ja tugevdama koostööd, parimaid tavasid, parandama ühiseid uurimis- ja seireprotokolle ning laiendama uuringute ulatust.

Art. 4 kohustab liikmesriike muu hulgas kaitsma, parandama ja taastama kõiki põhjaveekogumeid, et saavutada 2015. aasta detsembriks põhjavee hea seisund, ning rakendama meetmeid, mis on vajalikud saasteainete kontsentratsiooni märkimisväärse ja püsiva tõusutendentsi ümberpööramiseks. Tegelikult oli aga 2015. aastal 25 % ELi põhjaveekogumitest (ja näiteks 36 % Saksamaal) keemiliselt halvas seisundis, peamiselt põllumajandusest tuleneva nitraatide ja pestitsiididega reostuse tõttu. Lisaks sellele on Euroopa Keskkonnaagentuuri 2018. aasta aruande kohaselt põhjaveekogumite kogupindala, kus on tuvastatud reostuse kasvutrend, endiselt peaaegu kaks korda suurem kui pindala, kus reostustrend on vastupidine (9,9 % võrreldes 5,9 % pindalaga).

Projekti (SWETE-Safeguarding the Water Environment Throughout Europe, faasid I-V) eesmärk on luua ühine arusaam meie regulatiivsetest lähenemisviisidest, luua ekspertide võrgustikud ja arendada ühiseid ressursse, et suurendada tehnilist vastupidavust veekeskkonna valdkonnas (ja konkreetselt vee raamdirektiivi rakendamisel). SWETE VII etapp ja 2021. aasta projekt "Säästev maaparandus" keskendub muldade suutlikkuse uurimisele võtta vastu maaparandusest tulenevaid saasteaineid.

Selle tööpaketi eesmärk on aidata liikmesriike üleminekul ringmajandusele veeringluses. Linnade, tööstuse ja toiduainete tootmise veemajanduse heade tavade jagamise kaudu vee kasutamise ja taaskasutamise (puhastatud reovee kasutamine alternatiivse veeallikana) osas on kavas välja selgitada ja parandada lahendusi veekasutuse tõhususe osas (võttes arvesse nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi aspekte), mis võivad aidata kaasa reostuse vähendamise lahenduste leidmisele.

Nõukogu järeldustes keskkonnakuritegude vastu võitlemise kohta (8. detsember 2016) on tunnustatud IMPELi rolli keskkonnakuritegude vastu võitlemisel, kuid "veekuritegude" ühtne määratlus on keeruline ülesanne. Peale selle on veega seotud kuritegusid süstemaatilise analüütilise lähenemisviisi puudumise tõttu sageli ümber kodeeritud muude kuritegude - nagu pettus, korruptsioon, salakaubandus, dokumentide võltsimine, terrorism - alla. Selliste tegevuste olemus ja ulatus on veel suhteliselt teadmata. Sellele taustale tuginedes on käesoleva ettepaneku eesmärk suurendada teadmisi veekuritegude kohta, kaasates IMPELi ühenduse projekti, mille eesmärk on koguda ja jagada teavet selle teema, selle esinemise, tajumise ja haldamise kohta pädevates asutustes.

Projekti eesmärk on luua alus sõltumatute vastastikuste eksperdihinnangute väljatöötamiseks keskkonnaasutuste ja -ametite riiklikes võrgustikes. Seda saab kasutada vahendina, et parandada oma tegevust dialoogi, ühise vastasseisu ja heade tavade jagamise kaudu samasse võrgustikku kuuluvate kolleegide vahel.

Kaevandustegevus on alati olnud inimese jaoks tooraine allikas, kuid samas on see tekitanud palju keskkonnaprobleeme. Suurtes kogustes kaevandusjäätmed, mis on sageli mahajäetud, on saasteallikad ning geotehniliselt ja hüdrogeoloogiliselt ebastabiilsed piirkonnad. Tänapäeval, pärast arvukaid kaevandamisega seotud õnnetusi, võttis Euroopa Komisjon vastu direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta (nn kaevandamisdirektiiv), millega muudeti direktiivi 2004/35/EÜ.

Euroopa Komisjon on palunud IMPELil laiendada ja rakendada oma regulatiivset võimekust vee- ja maaekspertide meeskonnas. Tõhus vee- ja maaressursside (nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi) majandamine sõltub heast prognoosimisest ja elluviimisest, mis põhineb andmetel, teabel ja professionaalsel hinnangul. On oluline, et iga liikmesriigi majanduskasv toetaks kavandatud säästvat vee- ja maaressursside kaitset ja kasutamist. Lisaks sellele tekitab Euroopa Komisjoni poolt edendatav Euroopa Kontrollikoja algatus uusi väljakutseid, eelkõige seoses punktiga nr 5 (koostada juhenddokument(id) heade tavade kohta keskkonnanõuetele vastavuse tagamisel maapiirkondades (seoses maa ja veega)), mida tuleb uurida ja arutada, et leida ettepanekud ambitsioonika IMPELi edasise arenguperspektiivi täitmiseks.

Paljud jõed, järved ja ojad ELis on kaugel heast vee seisundist, mille nad oleksid pidanud saavutama 2015. aasta detsembriks või peaksid saavutama hiljemalt 2027. aastaks, nagu on sätestatud ELi vee raamdirektiivis. Näiteks Saksamaal on ainult 10 % jõgedest ja ojadest heas ökoloogilises ja keemilises seisundis, mis on tingitud reovee, põllumajanduslike väetiste ja pestitsiidide põhjustatud reostusest, tugevast kanaliseerimisest, hüdrotammide takistustest, samuti valgalade valglinnastumisest ja pinnase sulgemisest. Selleks, et vähendada ja pöörata ümber need mõjud vee seisundile, on vaja neid hinnata terviklikult ja seada vajalikud meetmed hoolikalt tähtsuse järjekorda.

Euroopa Komisjon määratles selle projekti valdkonna IMPELi prioriteediks. Nad rõhutasid, et vee raamdirektiivi (hajureostus ja ebaseaduslik veevõtmine) ja nitraadidirektiivi täitmine on puudulik ning et keskkonnakaitse- ja põllumajandusinspektsioonide vahel on tuvastatud lõhe. Selle tulemusena soovisid nad näha erinevate reguleerivate asutuste paremat võrgustikutööd, et saavutada põllumajandussektoris suurem vastavus nõuetele, vahetada asjakohast teavet ja parimaid tavasid seoses hajureostuse ja nitraatide kontrolliga.

Tasakaal konkurentsivõimelise põllumajandustootmise ja veeökosüsteemide kaitse vahel on ELi liikmesriikide mure ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja veepoliitika raames. raamdirektiivi (WFD) vahel. Pestitsiidide säästva kasutamise saavutamise vahendid on vabatahtlikud põllumajanduse keskkonnakohustused, mida rahastatakse maaelu arengu programmide raames, ning nõuetele vastavuse ja põhimeetmete regulatiivsed miinimumnõuded vastavalt veepoliitika raamdirektiivile. Põhjavee ja pinnavee hea seisundi eesmärkide saavutamiseks on veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 lõikes 3 sätestatud, et pestitsiidide kasutamise vältimise ja kontrollimise meetmed tuleb läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada ning lisada vesikonna majandamiskavadesse. Eesmärgi saavutamiseks tuleks kirjeldada riiklikku regulatsiooni ning see pestitsiidide kasutamise vältimise ja kontrolli põhimeetmete õiguslik alus vastavalt pestitsiidide säästva kasutamise direktiivile (2009/128/EÜ) tuleks kindlaks määrata meetmete programmis, mille liikmesriigid 2015. aasta detsembris vastavalt veepoliitika raamdirektiivile lõplikult koostavad. Lisaks tuleks vastavalt vee raamdirektiivile koostada riskipõhised (operatiivsed) seireprogrammid, et jälgida meetmete vajalikkust, et vähendada saasteainete sisaldust põhja- ja pinnavees. Kõnealused seirekulud on liikmesriikides erineval määral kaetud avalikkuse ja pestitsiidikasutajate poolt. Veepoliitika raamdirektiivi rakendamine on kestnud esimese juhtimistsükli jooksul ja liikmesriikides on erinevaid rakenduslünki, mis sõltuvad eeldustest ning riiklikest probleemidest ja võimalustest. IMPELi võrgustik kavatseb vahetada kavasid ja strateegiaid, et hõlbustada veepoliitika raamdirektiivi edasist rakendamist siseriiklikus õiguses, et saavutada ühtlustatud tasakaal kohustuslike ja vabatahtlike meetmete vahel ning ühtlustatud saastaja-maksab-põhimõtte kasutamine, kui tuleb jagada seirekulusid.

Põllumajandusest tulenev nitraadireostus on IMPELi jaoks oluline valdkond, millega tuleb tegeleda, kuna vee raamdirektiivi ja nitraadidirektiivi nõuete täitmine on puudulik. 2013. aasta jooksul toimus edukas projekt, mille eesmärk oli luua põllumajandus- ja keskkonnainspektorite võrgustikud hajureostuse ja nitraadidirektiivi valdkonnas. Toimus kaks väliskülastust, mille käigus vaadeldi kahte peamist teemavaldkonda. Projekti liikmed tegid kindlaks, et nad soovivad jätkata tööd selles valdkonnas, korraldades rohkem vahetuskülastusi ja töötades välja juhenddokumendi, et jagada selles valdkonnas tuvastatud häid tavasid, mis aitavad kaasa rakendamisele.

Liigset veevõttu ei toimu mitte ainult niisutamiseks, vaid isegi tööstuslikuks ja tsiviilotstarbeliseks kasutuseks ning see võib olla põhjustada mõnel juhul dramaatilist mõju pinnase vajumisele. Tüüpilised ebaseadusliku veevõtu juhtumid esinevad siis, kui kaevud töötavad ilma loata või kui vett pumbatakse jõgedest või kanalitest ilma loata. Maa seire, eelkõige satelliitkaugseire, võib pakkuda hästi tõestatud meetodeid veevõtu jälgimiseks. Ebaseadusliku veevõtu tuvastamine on edasine samm edasi ja see on võimalik ainult siis, kui load on korraldatud nõuetekohases geograafilises informatsiooni süsteemis. EO meetodid veevõtu jälgimiseks võib kõigepealt kokku võtta järgmiselt:

IMPEL korraldab 2015. aasta mullakonverentsi, mille eesmärk on jagada kogemusi ja toetada mullakaitse parimate tavade rakendamist praktikute seas ELi tasandil. Konverentsi taustaks on ÜRO poolt selleks aastaks välja kuulutatud rahvusvaheline mulla-aasta ja üldiselt võimalus arendada teadlikkuse tõstmise algatusi selle elutähtsa keskkonnaala kaitseks.