Looduskaitse

Endiselt puudub teadlikkus metsloomadega seotud kuritegevuse mõjust ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele. Kuidas seda kahju arvutada, et see oleks kasulik ja usaldusväärne vahend süüdistuse esitamise ja kohtumenetluse ajal, on teema, mida tuleb edasi uurida. Mõned head näited on juba olemas. Näiteks Soomes on prokurör kohustatud töötama nn hinnakirjaga, mis arvutab ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele tekitatud kahju. See varieerub väiksematest rikkumistest kuni looduslike kuritegudeni, kus on tegemist raskete ohustatud liikidega.

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja ümberpööramine 2020. aastaks on Euroopa Liidu prioriteet. ELi loodusalaste õigusaktide (linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi) rakendamine on oluline ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamiseks. Siiski tuleb parandada rakendamist ja jõustamist.

2015. aastal uuriti hea näide "suletud" regulatiivsest süsteemist jahipidamismääruse alusel Sloveenias, mille puhul leidsid mitmed liikmesriigid, et see on kasulik. Seetõttu korraldati 2017. aastal Sloveenias õppekontroll, et näha, kuidas see süsteem praktikas toimib. 2019-2020 on saadetud online-küsimustik liikmesriikide inspektsioonidele, Birdlife'i liikmetele ja Face'i liikmetele. Küsimustikule saadud vastuste analüüsi põhjal valitakse välja kaks riiki 2021. aastal toimuvaks ühiskontrolliks.

Euroopa bioloogilise mitmekesisuse murettekitav vähenemine on ajendanud Euroopa Liitu (EL) võtma vastu kaks olulist õigusakti - elupaikade ja lindude direktiivid -, et kaitsta Euroopa kõige väärtuslikumaid liike ja elupaiku kogu nende looduslikus levikualas ELis.

Looduskaubanduse vastase ELi tegevuskava rakendamine nõuab laialdast toetust mitte ainult ELi institutsioonidelt, vaid ka ELi ametitelt - Europolilt ja Eurojustilt -, liikmesriikidelt ja nende asjaomastelt ametitelt, ELi delegatsioonidelt, liikmesriikide saatkondadelt kolmandates riikides.

2014. aastal viidi Rumeenias läbi esimene roheline IMPEL Review Initiaive (IRI), teine roheline IRI viiakse läbi 2016. aasta mais Itaalias. Selgitati välja parimad tavad ja parendusvõimalused. Rumeenia tõi välja ühe põhivaldkonna, kus nad soovivad vahetada teadmisi ja kogemusi, nimelt keskkonna- ja looduskaitseasutuste (eraldi või ühendatud) korralduse kohta. 2015. aastal Rumeenias toimunud seminari käigus tuvastas töörühm "ebaseadusliku jahiturismi" teema kui võimaluse teha koostööd, et selgitada välja selle tegevuse ulatus ning seaduslikud ja ebaseaduslikud aspektid. See põhines Rumeenia prokuröri ettekandel. See juhtum mõjutas sügavalt looduskaitse seisundit ja öeldi, et ebaseaduslik tegevus jätkub endiselt. Looduskaitse eksperdirühma juhtimiskavas on "tugistruktuur", mis sisaldab tsüklit IRI tegevusest, millele järgneb eksperdirühma kohtumine järgmisel aastal.

Linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv on kesksel kohal, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärk peatada ja peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, mille on heaks kiitnud riigipead ja valitsusjuhid. Komisjon on selle eesmärgi saavutamiseks vastu võtnud ambitsioonika strateegia, mis koosneb kuuest eesmärgist. Kõnealuse strateegia 1. eesmärk on suunatud ELi looduskaitsealaste õigusaktide täielikule rakendamisele bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ning nõuab kaitsestaatuse olulist parandamist.

Järgides üldist IMPELi läbivaatamise algatust (IRI), on käesoleva projekti eesmärk anda ülevaade praegusest olukorrast liikmesriigis või liikmesriigi teatavas piirkonnas seoses ELi looduskaitsealaste õigusaktide (peamiselt linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi) rakendamise ja jõustamisega. Tulemuseks on tuvastatud head tavad ja parendusvõimalused.

ELi puidumääruse rakendamise olukord on endiselt mitterahuldav, nagu näitavad komisjoni viimased uuringud. Uuringute tulemusi toetavad valitsusväliste organisatsioonide paralleelsed analüüsid (nt WWF 2014 baromeeter, ClientEarth, Greenpeace). ELi puidumääruse tõhusa ja ühtse rakendamise ja jõustamise puudumine on murettekitav, sest see võib ohustada kõnealust õigusakti ja avaldada negatiivset mõju kogu FLEGT-tegevuskavale.

Projekt koosneb kahest etapist. See algas 2014. aastal projektiga "Looduskaitse tööstusrajatiste lubade andmisel ja kontrollimisel Art. 6(3) elupaikade direktiivi". Projekti 2014. aasta põhitulemustest järeldati, et on vaja parandada teadmisi ELi suuniste ja teadlikkuse suurendamise meetmete kohta ja nende kasutamist, jagada olemasolevaid riiklikke suuniseid ja teaduslikke uuringuid, vahetada teadmisi sõelumiskriteeriumide ja hindamismeetodite kohta, nt tunnustatud tavad: kriitilise koormuse (CL) kasutamine, elupaikade kadumise kriteeriumid (Fachkonventionen DE), uued lähenemisviisid nt lämmastikdioksiidi heite hindamiseks. Samuti tehti ettepanek töötada välja sihipärased kasutajasõbralikud juhised.

2014. aastal viidi Rumeenias ellu esimene "roheline" IRI. Selgitati välja parimad tavad ja arenguvõimalused. IRI käigus juhtis Rumeenia riiklik keskkonnakaitseamet (NEG) tähelepanu sellele, et IRI teatud tulemused olid nende analüüsis veenvad ja et nende tulemuste rakendamiseks tuleks teha edasist tööd. Seetõttu palus NEG teadmiste ja kogemuste vahetamist, mis keskenduks näiteks keskkonna- ja looduskaitseasutuste korraldusele: kas need tuleks eraldada või ühendada?

ELi elupaikade ja lindude direktiivid kaitsevad Euroopa bioloogilist mitmekesisust. Lennuväljad katavad märkimisväärse osa Euroopast, paiknedes üle kogu kontinendi ja võõrustades paljusid Euroopa elupaiku, taime- ja loomaliike.

Viimastel aastatel on hakatud üha enam teadvustama vajadust integreerida seened (makroseened) Euroopa keskkonnapoliitikasse võrdselt loomade ja taimedega, et kaitsta neid nende looduslikes elupaikades. Sellele vaatamata keskenduvad Euroopa keskkonnaalased õigusaktid praegu taimede ja loomade kaitsele, jättes välja seened, mis on maismaa elupaikade olulised komponendid. Lisaks sellele saab makroseeni kasutada indikaatoritena metsade ja muude maismaaelupaikade keskkonnatingimuste kirjeldamiseks.

Wolf populations have spread all over Europe because of the growth of the population. Countries that have not had wolves for decades or more have lost all experience on dealing with wolves and with wolf related wildlife crime.