Tööstus ja õhk

Projekti eesmärk on jagada teadmisi ja häid tavasid reguleerivate spetsialistide vahel ning töötada välja suunised ja koolitusmaterjalid, et toetada tööstusheidete direktiivi tõhusat rakendamist. Projekti konkreetsed tulemused järgmise nelja aasta jooksul (2021-2024) on järgmised:

Põlevkivigaasitööstuse üle peetud intensiivne avalik arutelu on toonud tähelepanu keskpunkti kogu maismaa nafta- ja gaasitööstuse, selle reguleerimise ja selle, mida peetakse tööstusharu parimaks tavaks. ELi reguleerivat raamistikku hindas hiljuti Euroopa Komisjon, kes avaldas soovituse süsivesinike (sealhulgas kildagaasi) hüdraulilise lõhustamisega kaevandamise miinimumpõhimõtete kohta, mille rakendamine kavatsetakse läbi vaadata 2015. aasta augustis. Selles töös ei vaadeldud siiski maismaa nafta- ja gaasitööstuse olemasolevaid tavasid.

Tööõnnetusi käsitlevate andmete kogumine ja analüüs on vajalik uute õnnetuste ennetamiseks. Inspektoritel peavad olema illustratsioonid õnnetusjuhtumite kohta, et mõista, mis tegelikult juhtus ja milliseid meetmeid sellistes olukordades lõpuks võeti.

Selle projekti eesmärk oli koostada aruanne selle kohta, kuidas võetakse arvesse mõju inimeste tervisele saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC-direktiivi) kohaste lubade andmise eri etappides. Võttes arvesse liikmesriikide praeguseid erinevaid lähenemisviise selles küsimuses, töötati välja hea tava juhend. Käesolev juhend aitab liikmesriike, määrates kindlaks ühised põhimõtted ja menetlused, mida nad saavad arvesse võtta IPPC direktiivi rakendamisel. IPPC direktiiv rõhutab varasematest õigusaktidest enam inimeste tervise kaitsmist keskkonnaalaste õigusaktide abil. Projekti käigus tuvastati, et enamikus Euroopa liikmesriikides ei ole tervisekaitse ja keskkonnakaitse eest vastutav üks ja sama asutus. IPPC rakendamine on seega keeruline ja nõuab märkimisväärset koostööd.

Käesolev aruanne on koostatud küsimustiku tulemuste põhjal, mida arutati oktoobrist 2004 kuni juunini 2005 toimunud kohtumistel. Arutelu keskendus majandusele, tootmisprotsessidele, seadustele ja eeskirjadele ning kontrollimenetlustele. Aruanne on mõeldud abivahendina avalik-õiguslikele asutustele, kes tegelevad parkimistööstuse kontrolli ja järelevalvega. Sel eesmärgil koondab see mitme Euroopa naha- ja parkimistööstuse valdkonna kogemusi.

IMPELi projekti peamine eesmärk on olnud teabevahetus BREF-viitedokumentide tegeliku kasutamise ja PVT rakendamise kohta IMPELi liikmete ja liikmesriikides BREF-viitedokumentide levitamise ja PVT rakendamise eest vastutavate rakendusasutuste vahel.

Selle projekti eesmärk on vahetada ekspertide ja/või inspektorite vahel teavet LOÜ-direktiivi rakendamise kohta. IMPEL-töötubade käigus tutvustati osalejatele teavet direktiivis sisalduvate LOÜde regulatsioonide ja mõnede siseriiklike õigusaktide kohta. Põhirõhk oli ettevalmistatud juhtumiuuringute arutamisel väikestes töörühmades, millest igaühes oli 8-16 liiget. Peamised tulemused olid järgmised:

Selle heitkogustega kauplemise alase töö (I-III etapp) eesmärk oli viia kokku erinevad rakendamisega seotud reguleerivad asutused ja organid ning mõista lähenemisviiside erinevusi ja nende võimalikku mõju süsteemi toimimisele. Võimaluse korral peaks see viima toimimistavade ühtlustamiseni ja seega süsteemi toimimise ühtlustamiseni.

Tsemendi tootmisprotsess on keeruline tööstuslik tegevus, mis võib mõjutada keskkonda väga tugevalt. Erinevad kogemused ja teadmised on näidanud, et ainult korstnaheitmete seire ei ole tõhus kontrollistrateegia; oluline on rakendada integreeritud kontrollimeetmeid, mis võtavad arvesse ka tootmisprotsessi ja kasutatud tehnoloogiaid, sest stabiilne ja kontrollitud protsessijuhtimine on esimene garantii nõuetele vastavuse tagamiseks.

IMPEL viis läbi rea energiatõhususega seotud projekte. Energiatõhusus lubade andmisel ja kontrollimisel (2010-2012) Energia on Euroopa Liidus esmatähtis teema. ELi kliimamuutuste ja energiapakett näeb ette energiatõhususe suurendamist 20% ja kasvuhoonegaaside vähendamist 20% võrra aastaks 2020. Alates 2002/2003. aasta Soome juhitud energiatõhususe projektist IMPEL on praegune hindamine näidanud, et energiatõhususe küsimuste arvessevõtmisel lubade andmise ja järelevalve menetlustes on toimunud vaid väikesed muutused. Projekti käigus tuvastati 7 peamist energiatõhususega seotud probleemi:

Õhukvaliteedi direktiivi ja selle tütardirektiive on ELi liikmesriikides viimastel aastatel rakendatud. 2007. aastal võimaldas varasem IMPELi projekt (mille juhtivpartner oli Austria) vahetada eksperditeadmisi välisõhu saastunud tsoonides asuvate käitiste litsentsimise kohta, mis põhines mõnes liikmesriigis läbi viidud küsitlusel. Piiratud ulatusega uuring 2009. aastal näitas, et direktiive on IMPELi eri liikmesriikides rakendatud praktikas erinevalt. Nende riikide ekspertide vahelised kontaktid kinnitasid erinevusi, mille tulemuseks on erinevad õhukvaliteedi juhtimise meetmed seoses tööstus-, liiklus- ja laevandussektorite lubade andmise ja jõustamisega. Nende erinevate tegevuste ja nende mõju kohta õhukvaliteedile ei ole siiski palju teada. Me teame muidugi, et välisõhu kvaliteeti mõjutavad ka liiklus ja laevandus. Käesolevas projektis piirduti siiski ainult tööstuslike heitkogustega, pidades silmas IMPELi põhifookust ning piiratud aega ja ressursse.

IPPC direktiiv 2008/1/EÜ (nüüd IED 2010/75/EL) ja vee raamdirektiiv 2000/60/EÜ on kaks kõige laiaulatuslikumat ELi keskkonnaõigust. Nad on esitanud liikmesriikidele palju väljakutseid. IPPC direktiivi alusel reguleeritavad käitised võivad mõjutada veekeskkonda, näiteks saasteainete otsese või kaudse keskkonda juhtimise, veevõtu jne kaudu. IPPC nõuab, et käitised peavad tegutsema vastavalt parimatele olemasolevatele tehnikatele (BAT) vastavates loatingimustes sätestatud tingimustele. Samuti peavad nad järgima ELi õigusaktidega kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid, sealhulgas ELi veealaste õigusaktide alusel kehtestatud standardeid. Siiski ei ole nende kahe kohustuste kogumi vaheline suhe sageli kaugeltki lihtne.

Selle projekti eesmärk oli korraldada teabevahetus seoses IED artikli 23 ja muude inspekteerimisega seotud artiklite rakendamise parimate tavadega. Võttes arvesse IMPELi poolt juba välja töötatud juhiseid inspekteerimise kavandamise ja riskihindamise kohta ning IED nõudeid, töötati välja interaktiivne juhendmaterjal IED inspekteerimise kohta.

Tööstusheidete direktiiv jõustus 6. jaanuaril 2011 ja selle artikli 80 lõikes 1 loetletud sätted tuleb kahe aasta jooksul siseriiklikku õigusesse üle võtta. Vastavalt tööstusdirektiivile on võimalik, et paljudes tööstussektorites tuleb olemasolevad load läbi vaadata, et täita PVT-järelduste nõudeid asjaomases PVT-viitedokumendis (artikli 3 lõiked 11 ja 12). Olemasolevate direktiivide kohaselt rakendavad liikmesriigid erinevaid süsteeme, et käsitleda käitistes toimuvaid muudatusi. Kõnealused muudatused tehakse lubadesse eri vormides ja vormides, sealhulgas lubade kokkulepitud muudatused, lubade muudatused, lubade tehnilised muudatused jne. IED artiklis 20 käsitletakse käitajate poolt käitistes tehtavaid muudatusi ja artiklis 63 käsitletakse olemasolevate käitiste olulisi muudatusi. Need sätted nõuavad liikmesriikidelt uut lähenemisviisi, kuidas otsustada, kas on vaja luba täielikult läbi vaadata või võetakse vastu mitteametlikum muudatuste heakskiitmise süsteem.

2009. aastal viidi IMPELi liikmesriikides läbi IPPC-sigakasvatusrajatiste lubade andmise ja kontrollimise võrdlusprogramm (I etapp). Projektis keskenduti viiele põhiküsimusele: sõnniku ladustamine, sõnniku laotamine, loomapidamissüsteemid, õhupuhastussüsteemid ja lõhna hindamine. Projekti eesmärk oli 2009. aastal õppida üksteiselt, vahetada kogemusi ja teha kindlaks head tavad.

Keskkonnainspektsiooni tsükkel (EIC) kirjeldab samm-sammult, kuidas keskkonnainspektsioone tuleks planeerida ja mida inspektsioonide läbiviimisel arvestada. IMPEL kasutab EICi ka raamistikuna, mille külge saavad teised IMPELi inspekteerimisalgatused haakuda, et luua parem sidusus väljatöötatud vahendite vahel. Kuigi Euroopas on palju kogemusi keskkonnalubade andmisega, ei ole menetlust ise kunagi kirjeldatud samm-sammult juhendis. Selle tulemusel ei ole keskkonnalubade andmise menetluste osas võrdsed võimalused, puuduvad juhised uutele lubade andmise eest vastutavatele ametnikele ja IMPELi lubade andmise algatuste vaheline sidusus on väiksem.

Alusaruanne on Euroopa õiguses kasutusele võetud alles mõned aastad tagasi. Sellest hoolimata on mõned liikmesriigid juba omandanud märkimisväärse kogemuse pinnaseuuringute osas, omades hästi väljakujunenud menetlusi, mis põhinevad mõnel juhul aastakümnete pikkusel praktilisel kogemusel. IED lähteolukorra aruande eesmärk on eelkõige pinnase kvaliteedi hindamine tööstustegevuse loa uuendamise alguses, et määrata kindlaks esialgne seisund. Eesmärk on luua võrdlusalus tegevuse lõpliku lõpetamise korral, et võimaldada objektiivselt kohaldada "saastaja maksab" põhimõtet.

Tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõiked 4 ja 5 lubavad IMPELi liikmetel otsustada, et teatavatel asjaoludel võib loas kehtestada vähem range heite piirväärtuse kui PVT-AEL. Liikmesriigid töötavad praegu välja oma ettepanekud rakendamise kohta, mille komisjon seejärel läbi vaatab. Komisjon ei ole avaldanud suuniseid selle kohta, kuidas seda määramist tuleks teha. See võib põhjustada erinevaid tõlgendusi IMPELi liikmesriikides. Käesoleva projekti eesmärk on välja selgitada head tavad ja aidata IMPELi reguleerivatel asutustel töötada välja ühtsem lähenemisviis IED erandite suhtes.

6. jaanuaril 2011 jõustus tööstusheidete direktiiv, mille artikli 80 lõikes 1 loetletud sätted tuli kahe aasta jooksul siseriiklikku õigusesse üle võtta. IED sätestab uued nõuded tööstusrajatiste kontrollimisele, nagu on kirjeldatud direktiivi artiklis 23. Tavapärase keskkonnajärelevalve kohustused kujutavad endast uut väljakutset ELi liikmesriikidele. IMPEL on juba välja töötanud integreeritud riskihindamismeetodi (IRAM) projekti IMPEL easyTools raames, mis on vahend, mis aitab liikmesriikidel täita IED artikli 23 nõudeid. Integreeritud riskihindamismeetodi (IRAM) ja sellega seotud IT-vahendi väljatöötamine tegi selgeks, et riskihindamisvahendit tuleks kasutada mitte ainult IED-kontrollide, vaid ka Seveso direktiivi ja RMCEI kohaste kontrollide puhul.

Tööstusheidete direktiivis on palju viiteid ohtlikele ainetele ja neist tulenevatele ohtudele. Seega tasub uurida: kas REACH-määrusest tulenevad nõuded/kohustused võivad olla kasulikud lubade andmisel ja inspekteerimisel; milliseid muudatusi oleks võimalik teha REACH-määruse registreerimisvormides ja loataotlustes, et need oleksid veelgi paremini kooskõlas ja annaksid lisaväärtust IED-lubade andmisel ja kontrollimisel, millised tagajärjed (sealhulgas positiivne mõju) on REACHi nõuetel lubade andmisele ja inspekteerimistegevusele ning kuidas parandada nende kahe õigusakti koostoimet ja vastastikust täiendavust.

Tööstusheidete direktiiv (IED) hakkas kehtima 6. jaanuaril 2011. aastal. Nagu on sätestatud artikli 80 lõikes 1, tuleb selle sätted kahe aasta jooksul siseriiklikku õigusesse üle võtta. Direktiivi artiklis 23 on sätestatud, et direktiiviga kehtestatakse uued nõuded tööstusrajatiste kontrollimisele.

Käitajate enesekontrolli õhusaasteid käsitlevad veebiseminarid toimusid 28. septembril ja 11. oktoobril 2021, mille korraldas IED rakendamise IMPEL-projekt. Töötoad keskendusid käitaja enesekontrollile, õhku paisatavatele, pidevatele ja mittekontuursetele heitkogustele, keskendusid enesekontrolli usaldusväärsusele ja selle aruandlusele käitajate (käitamiskohustuslaste) poolt.